5 · Juht on sunnitud iga õhtu tööd koju kaasa võtma · Juhid muretsevad liialt pisiasjade pärast · Juhid kulutavad liiga palju aega, püüdes pisivigu parandada ja kontrollitakse liiga põhjalikult · Alluvatega esinevad konfliktid · Töömaht ei kahane · Tähtaegade ületamine · Töötajatel vähene initsiatiiv · Töötajad vaevlvad hulk aega mõne tööülesande kallal Puudulikule delegeerimisele viitab ka töötajate käitumine. Kui nad on rahulolematud, see, kuidas nad oma tööülesannetesse suhtuvad. Kui nad pole rahul, on märk sellest, et on puudulik delegeerimine. Samuti viitab ebaefektiivsele delegeerimisele ka see, et võmupiirid ei ole selged, tööülesanded kattuvad, ei planeerita, töö on kaootiline, areng puudulik, toimub paigalseis ning suhtlemine erinevate tasandite vahel on ebapiisav(Burns R, Edukas delegeerimine)
lähenemist, ergutab intellekti, on karismaatiline. 4. Nais- ja meesliidrite ernevus- uuringute põhjal on mehelikus töökeskkonnas töötavad naisliidrid demokraatlikumad, mõjutavad alluvaid oma karismaga, kogemuste, võimete ja suhetega, motiveerivad töötajaid läbi oma suhtumise eesmärkidesse, tähtsustavad enam omavahelisi suhteid, usalduslikkust, pööravad rohkem tähelepanu võimu jagamisele ja õiguste delegeerimisele, tähtsustavad enam info liikumist, kollektiivi loomus. 5. Osaluse tähtsustamine jaguneb kaheks: kiire otsustamine- tuleb kasutada neid, kellel on antud probleemi kohta kõige rohkem teadmisi, asuvad tavaliselt org alumisel tasandil. Kaasajale omase juhtimisulatuse suurenemise tõttu tuleb juhil olla kursis paljude pisiküsimustega, seega vajalik alluvate osalus. 22. Selgita Fiedleri olukorda arvestavat liidristiili valikut.
Lepingul on neli eesmärki: efektiivsus, innovatsioon, vastutus, ümberjaotus. Kuidas leping neid saavutab? 1.Efektiivsus - leping kindlustab sotsiaalteenuste efektiivsust. Eelkõige toimub see läbi tehingukulude, mille moodustavad lepingu täitmise kontrollimine ja hindamine. Samas aga ei pruugi organisatsioon lepingu alusel töötades olla tõhus, ka vabatahtlikud organisatsioonid ei pruugi olla tõhusamad kui avalikud. 2.Innovatsioon Leping viitab ka ülesannete delegeerimisele. Delegeerimise abil saab omakorda aga soodustada nii konkurentsi kui innovatsiooni. Seda viisil, et delegeeritav organisatsioon võib teenuste pakkujana asuda klientidele lähemal tasemel, tal on kindel eesmärk ja tegevusvabadus. Samas peab arvestama, et avalik sektor määrab siiski mängureeglid ja seetõttu on muutusi raskem ellu viia. Vastuseisu võib põhjustada ka uuendusmeelsus, st vähem võimalusi innovatsiooniks. Uuendusmeelsus on aga sageli kinni organisatsiooni töötajates. 3
sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud. Contra legem määrustega muudetakse ja tühistatakse seadusi. Eestis on võimude lahususe põhimõttest tulenevalt contra legem määrused põhiseadusega välistatud. Delegeerimisele esitatavad nõuded: Delegeerides osa seadusandlikust pädevusest VV-le või ministrile, peab Riigikogu pidama kinni järgmistest nõuetest: 1) Riigikogu ei tohi volitada täitevvõimu reguleerima küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega; 2). Delegatsiooni- ehk volitusnormis tuleb täpsustada akti andmiseks pädev organ ning talle antava volituse eesmärk, sisu ja ulatus. Täitevvõimu üldakti andmiseks peab olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm
annaabi.ee 
