Tegevus toimus XVII sajandi alguses Pariisis, kus rullus laval lahti D'Artagnani seiklusrikas teekond Pariisi, et liituda musketäridega. Enne aga peab ta maha pidama mitu eluohtlikku duelli ning, kui mängu tuleb veel naine peab D'Artagnan eriti pingutama, kuid on nii rõõmupisaraid kui ka kurbust. Kuid lõpplahendus on peategelastele ikkagi õnnelik. Tegevuspaikadeks olid erinevad paigad nii mets, loss kui ka Pariisi tänavad, mis tänu väga heale lavakujundusele ja dekoratsioonidele oli väga hästi arusaadavaks tehtud kus midagi toimus. Ka kostüümid olid sellele ajastule ja tegelastele väga omased. Musketäridel olid pikaad saapad kogu aeg jalas ning peas oli neil tihti sulgedega kübar nagu seda oli ka päriselt sel ajal kui musketärid tegutsesid. Kõrgklassi isikute kostüümid olid ka väga ajastutruud, palju oli kasutatud sametit ning säravaid materjale. Teose muusika ja sündmustik laval toetasid teineteist, mõlemad oleks saanud jälgida ja
1966. aastal avas ta moepoe Rive Gauche ning sama aasta sügistalve kollektsioonis tõi ta välja pükskostüümi Le Smoking, mis oli naisekeha järgi õmmeldud smoking. Le Smokingut võis näha Bianca Jaggeri ning Liza Minelli seljas. (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) Ajakiri Vogue oli esimene moeajakiri kes pööras tähelepanu modellide ebahariliku väljanägemise positiivsusele, moefotode tausta dekoratsioonidele ning huvitavatele poosidele. (http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1216903) 6. Kokkuvõte 1960-ndad aastad olid ajaloos märkimisväärne aeg - maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond ja suurem võrdsus. Arenes tehnoloogia, religioossus nõrgenes ja kasvas massiühiskond- need tegurid esitasid väljakutse ühiskonnale, kus inimese seisundit määras sotsiaalne seisund ja rahakott. See oli protestiaktsioonide ajastu, mis tõi suuri muutusi ka moemaailma
Samamoodi võib eeldada, et parempoolne alumine uks sümboliseerib majast lahkumist ja avab ruumi majast väljapoole, sest näiteks Dill liikus enamasti sealtkaudu. Teiste tegelaste liikumine ruumis on mitmekülgsem, kasutatakse palju uksi ja treppe. Seda seetõttu, et ülejäänud tegelased - Atticus, Jem ja Nirksilm - moodustavad perekonna, mis selles tinglikult loodud majas elab ning tunnevad ennast ringi liikudes lahedalt ja mugavalt. Kui pöörata tähelepanu lavastuses olnud dekoratsioonidele ja kasutatud rekvisiitidele, peab kindlasti lähemalt rääkima eelpool mainitud kartoteegikapist, mis on lavastuse kõige kesksem lavakujunduselement, sest täidab väga palju erinevaid funktsioone. Seda kasutatakse rekvisiitide hoidmiseks, postkastina, kirstuna laulurästale, telefonina ja selle sahtleid kohvritena. Seega on antud mööblitükil nii reaalne (rekvisiitide hoidmine) kui ka tinglik (telefon, postkast jms) väärtus. Kartoteegikapp seostub vaatajal
Kreekas tekkisid kaks põhilist draama zanri-tragöödia ja komöödia. Algselt astus Kreeka teatris näitleja kooriga dialoogi, hiljem aga näitlejate osakaal suurenes. Näidendite sisu oli võetud müütidest. Kreeka teater paiknes vabas õhus-amfiteater. Näitlejateks võisid olla Kreeka vabad kodanikud (mehed). Naiste rolle mängisid noored poisid, kellel polnud veel häälemurret olnud. Näitlejatel ei olnud erilise kostüüme, aga nad kandsid maske. Dekoratsioonidele ei pööratud erilist rõhku. Kreeklased pidasid rohkem lugu tragöödiatest, komöödiad olid rohkem lihtlabased. Nimeta tuntumaid tragöödia ning komöödia kirjanikke ja nende näidendeid. Aischylos (525-456 eKr)-,,Oresteia", Aheldatud Prometheus", ,,Pärslased". Sophokles (496-406 eKr)-,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone". Euripides (480-406 eKr)-,,Medeia", ,,Hippolytos", Elektras". Aristophanes (5. sajand eKr)-,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud".
aga üles ei kirjutatud. Basso continuo grupp mis saatis lauljaid pidevalt, sest orkester vokaalpartiid ju ei saatnud oli suur ja värvikas, peale klavessiini olid seal teorb (suur lautolaadne basspill), lautod, madalad keelpillid, mis bassiliini toetasid (viola da gamba, lirone, violone jms.). Kõige rohkem raha impressaario eelarvest kulus lauljatele, kelle honorarid olid suuremad kui heliloojal. Järgmisena kulutati palju dekoratsioonidele ja lavaefektidele. Et siin aga siiski raha säästa, kujunesid teatud kindlad lavakujundustüübid, millega pidi arvestama ka libretist teksti kirjutades: sadam, palee, tänav palee ees, magamistuba, magamistuba Veneetsia peegliga, aed jms. Ooperis möödapääsmatud mütoloogilised jumalad saabusid mõnigi kord õhumasinal, siit väljend deus ex machina jumal masinast, s.t ootamatu abi. Nii lava kui ka saal olid etenduse ajal heledalt valgustatud niivõrd kui küünlavalgus lubas.
annaabi.ee 
