Juugendsti il Brigita Maria Raave Juugend mõiste ja tunnused Juugend on arhitektuuri ja kunsti stiil, mis sai populaarseks XX sajandil. Pööratakse peamiselt tähelepanu dekoratiivsusele Paljud tunnusjooned on ülevõetud keldi, Jaapani ja rokokoo kunstist Laialt kasutatakse taimornamente Juugend minu kooliteel Väike Vanemuine- esimesena torkavad silma väänlevatest kõverjoonetest moodustuvad kolm rõdu ning erinevad orgaanilised motiivid. Pauluse kirik- juugendstiilile on väga iseloomulik torn ja varieeruvate kujunditega aknad. Tartu Saksa Kultuuri Instituut- näeme kohe Jaapani arhitektuurist ülevõetud katuse kuju ja keldi kultuurist
kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Gooti teravkaar,roidvõlv, tugipiidad ja tugikaared. Püüeldi kõrgustesse, õhukesed seinad, palju aknaid, roosaken. Notre Dame (Pariis), Saint Denis, Chartes Cathedral, Sainte Chapelle, Doodzide palee (Veneetsia), Santa Maria Gloriosa 8. Võrdle romaani ja gooti skulptuuri! Too välja sarnasused ja erinevused. Sarnasused religioosne temaatika. Mis oli keskaja kujutava kunsti eesmärk? (Lisaks dekoratiivsusele) Usu ja moraaliõpetuse jagamine 9. Mis on Bayeux' vaip? Mida sellel kujutati? Miks on see oluline? Üle 70m linasest vaip, kuhu on villase lõngaga tikitud normann William Vallutaja (William I) vallutamine 1066.aastal. Ülioluline ajaloo allikas. Kujutatud on ettevalmistusi sõjaks ja ka kurikuulus Hastingsi lahing. 10. Mis on gooti kujutavas kunstis kõige silmapaistvam? Kirjelda seda! Klaasimaal e vitraazikunst, millele oli kujutatud piiblilood
mitte üksnes neoimpressionistide, vaid ka foovide värvierksust ,,Maastik punase pilvega". Konrad Mäe esileküündivamaid töid on nimetatuist pisut erinev maal ,,Merikapsad". Erilise leebuse annab tööle loodusvorme eraldavate piirjoonte malbus, maalilisus, värviakordide sordiini all esitamine. Konrad Mäe Norra-perioodi maalides avaldub, nagu teistegi Norra matka läbiteinud kunstnike töödes, ka kalduvus dekoratiivsusele ning stiliseerimisele. Kohati liigub sellega joonte juugendlik voolavus, vormide pikaksvenitus, omapärane ornament või mosaiiki meenutav pinnakäsitlus. Kohtame ka teatud salapära ja sümboolikat ühes värvi tugevneva väljendusjõuga. Norra-aastad algasid üheltpoolt impressionistliku, õhuküllase, teiselt poolt dekoratiivse vormiselgust taotleva käsitluslaadi teineteisele lähenemisega, uueks tervikuks sulamisega
Nõelköis Nõelköie kodumaa on Kagu-Aasia (Malaisia, Indoneesia ja Uus-Ginea). Ta on kuni 20 m kõrguseks kasvav liaan ning varre jämedus võib olla kuni 4 cm. Tugitaimedele kinnitub ta õhujuurtega. Südamekujulised lehed on igihaljad ja looduses võivad kasvada kuni meetripikkuseks. Toatingimustes on lehed siiski kuni 20 cm pikkused. Toatingimustes taimed ei õitse. Nõelköis on väga hea ja efektiivne õhupuhastaja. Tänu oma dekoratiivsusele ja vastupidavusele leiab nõelköis tihti kasutamist kaubanduskeskustes ja kontorites. Nõelköie hooldusjuhend Toatemperatuur on täiesti sobiv, ei sobi aga märg ja ülekastetud muld. Parim kastmisvesi on nõus ööpäeva seisnud vesi või siis vihmavesi. Talvel peaks arvestama, et mida jahedam on ruum, seda vähem vajab taim kastmist. Talle meeldib vee piserdamine ja niiskem õhk. Kasvuajal märtsist augustini väetatakse
Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Giotto Di Bondone (1266/76- 1337)- esimene renessansi maalija Donatello (1386-1472) skulptor Alberti, Leon Battista (1404-1472) - kuulsamaid teoreetikuid Mantegna, Andrea (1431-1506) maalikunstnik, ühiskondlikke või seltskonnapiltide maalija Andrea Del Verrocchio (1435-1488) skulptor
Peamine mõju Burgundiast ja Provence'st · Tagasihoidlikuma stiili tõttu jääb ehtsa gootika vaim Itaalias võõraks o Vähe arenenud toestikusüsteem o Kooriosa lihtne kujundamine o Elab edasi antiikne vaim, mis taotleb täielikku tasakaalu horisontaalse ja vertikaalse tasakaalu vahel o Romaani ajastu pärandid Kuppel nelitise kohal Ümarkaar o Suur rõhk dekoratiivsusele ja toredusele o Siena toomkirik o Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore o Palazzo Vecchio · Saksamaa o Saksa meistrite eesmärgiks püstitada sama võimsaid kirikuid nagu Prantsusmaal Püüd üdini imiteerida o Magdeburgi toomkirik Esimene saksa gooti stiilis kirik o Kölni toomkirik suurim keskaegne kultushoone Saksamaal Sarnaneb nii väljast kui seest Amiens'i katedraalile
Tuntav on horisontaalsus, levib mansard ja kelp katus. Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Renessanssi tähtsamad kunstnikud: Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Venuse sünd, Primavera Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Mona Litta Filippo Brunelleschi (13771446)
samuti niisketes ruumides ja ruumides, kus põrandale võivad langeda agressiivsed kemikaalid. nOlenevalt ruumi otstarbest kasutatakse põrandate ehitamiseks erineva viimistlusega ja erineva suurusega ning kujuga keraamilisi plaate. 43. Puitpõrandad. Puitpõrandate alla kuuluvad: laudpõrandad parkettpõrandad: tükkparkettpõrandad kilpparkettpõrandad laudparkettpõrandad Laudpõrandad on suhteliselt soojad (puidu üldomadus), tänu puidusüü dekoratiivsusele on lakitud laudpõrandad väga nägusad. 70 nPuuduseks on suur puidukulu, suhteliselt suured praod laudade vahel hilisemas ekspluatatsioonis ja laudade mõningane kõmmeldumie, mis muudab põranda pinna ebatasaseks ja ebatihedaks. Laudpõrandad ehitatakse täissulund-ehk täispunnlaudadest:laudade laius = 95...195mmlaudade paksus = 18, 21, 28või 33mmLaudis lüüakse laagidele, milleks kasutatakse 40..
kohtuhoonete ehitamisel. Teatrihoonete projekteerimisel lähtuti renessansi kõrval ka barokile omasest vormikõnest. Neobarokk sai aluseks raudteejaamade ja hotellide ehitamisel. Tööstusehitiste puhul kasutati romaani stiilile sarnast ümarkaarstiili. Historitsismi edasises arengus sünnitas stiilide ühendamine eklektitsismi. See, 19. saj lõpukümnenditel sündinud viimane historitsismi periood kestis kõige kauem, ulatudes kohati 1930. aastateni. Asetades rõhu dekoratiivsusele, minetas eklektitsism arhitektuurses loomingus kindlapiirilisuse ja muutis selle sageli kollektiivseks loominguks, kusjuures tihti muutus määravaks tellija soov. Iga tellija võis tellida endale meeldivad fassaadid ja taotleda endale vajalikku ruumiprogrammi. Nii kujunes olukord, kus hoone tehnilise projekti võis koostada insener, fassaadijoonise arhitekt, sisekujundusprojekti aga teha vastavalt tellija maitsele sisekujundaja.
(Calmia Istikuäri OÜ, 2011) Külmakaitse ja multsimine Et kaitsta taimi külmade eest, tuleks noorte taimede võrad katta kattematerjaliga. Eriti oluline on see noorte taimede puhul esimesel 2-3 aastal. Kui taim pole suur, siis võiks võraaluse multsida kas kõdusõnniku või kuiva turbaga, pärast seda painutada võrsed maadligi ja katta kuuseokstega. Noored võrsed võivad külmuda ka edaspidi, kui talv on karm, kuid taime dekoratiivsusele see oluliselt mõju ei avalda. Põõsale kohta valides tuleb arvestada, et ta ei talu kõrget põhjavett ja liigniiskust ning raskel mullal ilma drenaazita ei edene, lisaks tuleks mullale lisada veel kõdusõnnikut, liiva ja veidi turvast. Kevadel tuleks Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) võraalune pind kaevata ümber, samaaegselt anda ka sõnnikut. Et kaitsta juuri kuumenemise eest ja talvel külmumise eest, tuleks võraalust multsida. (Seemnemaailma lugemissaal, 2009) Lõikamine
üle 2 m. Mida soojem on kasvukoht, seda suuremaks ja tihedamaks põõsas kasvab (Kolkvitsia „Rosea“ 2016). Et kaitsta taimi külmade eest, tuleks noorte taimede võrad katta kattematerjaliga. Eriti oluline on see noorte taimede puhul esimesel 2-3 aastal. Kui taim pole suur, siis võiks võraaluse multšida kas kõdusõnniku või kuiva turbaga, pärast seda painutada võrsed maadligi ja katta kuuseokstega. Noored võrsed võivad külmuda ka edaspidi, kui talv on karm, kuid taime dekoratiivsusele see oluliselt mõju ei avalda. Piisab, kui kevadel lõigata välja kahjustatud oksad. Võra taastub kiiresti. Põõsale kohta valides tuleb arvestada, et ta ei talu kõrget põhjavett ja liigniiskust ning raskel mullal ilma drenaažita ei edene, lisaks tuleks mullale lisada veel kõdusõnnikut, liiva ja veidi turvast. Kui koht on liivane, siis tuleks paremaks niiskuse sidumiseks lisada mullale savi ja turvast. Taim areneb
põõsas kasvab. 47 Hooldus Et kaitsta taimi külmade eest, tuleks noorte taimede võrad katta kattematerjaliga. Eriti oluline on see noorte taimede puhul esimesel 2-3 aastal. Kui taim pole suur, siis võiks võraaluse multšida kas kõdusõnniku või kuiva turbaga, pärast seda painutada võrsed maadligi ja katta kuuseokstega. Noored võrsed võivad külmuda ka edaspidi, kui talv on karm, kuid taime dekoratiivsusele see oluliselt mõju ei avalda. Piisab, kui kevadel lõigata välja kahjustatud oksad. Võra taastub kiiresti. Põõsale kohta valides tuleb arvestada, et ta ei talu kõrget põhjavett ja liigniiskust ning raskel mullal ilma drenaažita ei edene, lisaks tuleks mullale lisada veel kõdusõnnikut, liiva ja veidi turvast. Kui koht on liivane, siis tuleks paremaks niiskuse sidumiseks lisada mullale savi ja turvast. Taim areneb paremini neutraalses mullas, seepärast ei maksa turba lisamisega
annaabi.ee 
