Barokiarhitektuuri alguseks peetakse Jesuiitide ordu kirikut Il Gesu kirikut Roomas. Selles tulevad välja baroki tunnused. Fassaad on jaotatud kaheks, kasutatud on kolmnurkviile, poolsambaid. Kaks korrust omavahel on ühendatud voluudiga, mis on põhiline barokidetail. Süvendid annavad valgust ja varju rohkem, muudavad fassaadi rahutumaks ja maalilisemaks. Veel olid omased ovaalaknad. Kui vaadata sisearhitektuuri, siis omavad tähtsust skulptuurid ja maalid. Nüüd on nad palju dekoratiivsemad kui nt gooti perioodil, kus oli maalide ülesanne õpetada ja jutustada. Nüüd põhiliselt dekoreeritakse maalidega kirikuid. Tihti ei ole aru saada, kas tegu on maalitud detailiga või skulptuuriga. Paljudel barokkkirikutel puudub võlvidega lagi, on täis maalitud puidust lagi. Tihti on raske aru saada, mis on ehitatud ja mis maalitud. 17. sajandil Roomas kõige tähtsaimaks ehitiseks oli Peetri kirik. See oli Michelangelo projekt. Seda oli nüüd vaja suurendada, ehitati juurde pikihoone
Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja ja lõunaküljel. Põhilisteks valgusallikateks kupli allosas asuvad aknad. Valgus koondus kiriku idaossa, tõstes seda esile. Vahel moodustus hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalidest. · Barokk- kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas. (GIACOMO da VIGNOLA) · Barokk-kiriku siseruumis suur tähtsus skulptuuridel, maalidel, mis on aga dekoratiivsemad , kui gooti stiili omad ning nende ülesandeks on mõjutada inimeste tundeid, hämmastada. Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile, kus segunevad tõelised ja maalitud detailid, mida on üsna raske üksteisest eristada. Kogu see kirev mass peidab enda all kiriku konstruktiivset süsteemi (näiteks tehti lagi puust, kuid püüti varjata selle tõelist materjali). · Barokk-kiriku välisilmes olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa
10.2011 Rakvere gümnaasium (Alar Kotli) Funktsionalismi rakendati Eestis laialdaselt avalike hoonete (koolid, kinod, hotellid) rajamiseks. Herbert Johanson 41 17.10.2011 Pärnu rannahotell (Siinmaa, Soans, Nürnberg 1934) Interjöörid olid dekoratiivsemad ja kasutusel oli palju art deco elemente 42 17.10.2011 Kohvik "Kultas" interjöör. (Elmar Lohk 1936) kordamine. Funktsionalismi lemmikhoonetüübiks jäi ka Eestis eramu. Olev Siinmaa eramu Pärnus (1931--33) 43
kollased lehed - vähese arvukusega liigid valged lehed haruldased liigid rohelised lehed ohust pääsenud liigid hallid lehed liigid, mille seisund on määratlemata e. vähe uuritud liigid Punane Raamat ei saa iialgi valmis. Eestis koostati Punane Raamat aastal 1979. Üksnes mõnede keskkonna suhtes vähenõudlike liikide puhul aitab kaitseks ka korjamiskeeld. Kaitset ei vaja ainult suuremad ja dekoratiivsemad floora (taimed) ja fauna (loomad) esindajad, vaid ka paljud mikroskoopilised haruldused, mis jäävad paljale silmale nähtamatuks. Säilitamist vajavad ka tänapäeva tavalised liigid, mis tulevikus keskkonna muutudes võivad kujuneda haruldasteks. Seega peab organismide kaitse arenema neljas suunas: 1. haruldaste taksonite kaitse 2. haruldaste ja väärtuslike populatsioonide kaitse 3. haruldaste koosluste kaitse 4. tüüpiliste koosluste kaitse
Edvard Munch , kes on nimetatud sümbolismi juures. Tema värvid ja vormid teenivad kunstniku enese väljendamist. Palju üldistusi ja sümboleid. Arhitektuuis eeskujuks keskaegsed püstpalkkirikud viikingite sümboolikaga ja ornamentikaga. Soomes. Karjala looduse ja sealt pärinevate Kalevala laulude imetlemine nende ürgsuse tõttu. Akseli Gallen-Kallela illustratsioonid Kalevale olid realismile lähedasemad, kuid rahvaluule ainetel tehtud pildid tegi juba dekoratiivsemad, fantaasiaküllasemad, jõulisemad ja ornamentaalsemad. Arhitekt Eliel Saarineni generaalplaan ,,Suur-Tallinna", tallinnas Pärnu mnt 10, Helsingi raudteejaama hoone, juugendstiili mõjud. Armas Lindgreni kavandatud Soome Rahvamuuseum ja ,,Vanemuise" teatrimaja tartus, mis hävis 2. maailmasõjas ja koos soome 1. naisarhitekti Wivi Lönniga ,,Estonia teatrihoone (hiljem palju muudetud). Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas
Linnatingimustes võib vanus olla 35-50 aastat. Võrsed sinakad, kaetud härmatisega, koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, sügisvärvus kollane. Õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad. Viljad 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti. Vanemas eas kipub murduma, samuti esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist. Suhkruvaher (Acer saccharum) Eestis kuni 20 m kõrgune peenerõmelise, vanemas eas
platsidele erinevaid kujundeid ja ornamente. Vesi on kujundatava ala domineerivaks elemendiks, olenemata kas tegu on loodusliku või tehiselemendiga. Liikumatu vesi loob peegeldusega maalilisuse vaadetele ja panoraamidele. Liikuv vesi on atraktiivne ja nõuab vaataja täielikku tähelepanu, tuleks pöörata tähelepanu 7 looduslike jugade, kaskaadide jms säilitamisele ning eksponeerimisele. Tehislikest elementidest on purskkaevud ühed dekoratiivsemad ehitised. Reljeef on üks peamisi ruumi loovaid elemente, seda ei saa käsitleda lihtsalt kujunduselemendina. Reljeefi vaheldusrikkusest sõltub kujundusvahendite valik. Üldjuhul olemasolevat reljeefi ulatuslikult ei muudeta. Ainult seoses mahukate mullatöödega või maastiku korrastamist vajavate reljeefimuutustega. Maaskulptuur tegeleb reljeefi modelleerimisega kunstilistel eesmärkidel. Modelleerimise käigus võib lahendada tehnilisi
näiliselt kahekordistuvad. Saared veekogus suurendavad avaruse muljet ja seal paiknevad objektid tulevad hästi esile. Liikuv vesi on kujunduselemendina eriti atraktiivne , seetõttu tuleks alati tähelepanu pöörata looduslike jugade, kaskaadide jms säilitamisele ja eksponeerimisele. Liikuv vesi köidab tähelepanu iseloomuliku heliga ja vee liikumisest tuleneva vaatemänguga. Purskkaevud on kahtlemata ühed dekoratiivsemad vee-elemendid. Olenevalt sellest kas purskeotsik on veepiirist allpool või üleval erineb ka joa omadus. Veepinnal asuv purskeotsik annab selgepiirilise joa, veepiirist allpool asuv annab kobrutava, lainetava efekti. Reljeef kujunduselemendina Reljeef on üks peamisi ruumi loovaid elemente. Reljeefi vaheldusrikkusest sõltub kujundusvahendite valik. Reljeefi modelleerimisega kunstilistel eesmärkidel tegeleb geoplastika, seda võib käsitleda ka kui ühte landart'i(maakunsti) osa.
Admiraliteedihoone autor. Selle keskmisel osal on kõrge torn. Kahele poole jäävat ligi poole kilomeetri pikkust fassaadi on võrreldud vanavene kloostri müüriga. Klassitsism pidas vastu küllaltki kaua. Selle hilisemat aega esindab Venemaal sündinud itaallane Carlo Rossi. Tema arvukad ehitised (Mihhailovskoje palee - praegune Vene Muuseum, Aleksandra teater, Peastaabi kaarhoone, Sinodi hoone - praegune ajalooarhiiv) on aga dekoratiivsemad ja maalilisemad. Pariisi Panteonist on inspireeritud ka vene klassitsismi viimane suurehitis - aastail 1818-1858 ehitatud Iisaku katedraal. See teostati prantslase Auguste Ricard de Montferrand'i plaanide järgi. Küllalt tähtis koht Peterburi ehitustegevuses oli Vassili Stassovil. Ta ehitas sinna Narva ja Moskva võiduväravad. Eriti oluline oli tema osa aga Talvepalee taastamisel pärast 1837. a. tulekahju ning Uue Ermitaazi valmimisel. Pärast pealinna üleviimist Peterburgi 1713
Vana puitpõrand Vanemate majade täispuidust põrandaid ei tasu tormata kohe uute vastu vahetama, kaaluda võib ka renoveerimist või siis materjali ärakasutamist teistes ruumides. Puitpõrandad jaotatakse kaheks: laud- ja parkettpõrandad. Enamik laudpõrandaid tehakse endiselt männist, kuusest või kasest. Alles viimasel ajal on hakatud eelistatama tamme, vahtrat, saart, pööki, kirssi - sest need on vastupidavamad ja dekoratiivsemad kui traditsioonilised materjalid. Parketimaterjaliks sobivad aga eksootilistes maades kasvanud puiduliigid. Alusta aluspõrandast OÜ Linnusilm tehnikadirektor Himot Lippur selgitab, et kõigepealt tuleb väliselt hinnata aluspõranda seisukorda. Kui aluspõrand on ära vajunud või kohati laagid mädanenud või purunenud, hakkab see põranda lähemal vaatlusel kohe silma. "Põrand on sellistel puhkudel ebatasane, kõigub ning kriiksub. Põrandalaudade kriiksumise
väljapoole. See tingib, et noored võrsed kasvavad peamiselt oksa pealmisele küljele ning seetõttu on selle alumine pool raagus ning võib juurduda. Seega levib sabiina kadakas kuigipalju ka iseenesest. Sabiina kadakas on kuiva-, külma- ja haiguskindel, valgusnõudlik taim, mille kasutamine on aktuaalne isegi tänapäeval, teiste (uute) kadakaliikide ja sortide rikkaliku pakkumise juures. Sabiina kadakal on ka palju sorte, mis on põhiliigist oluliselt dekoratiivsemad ning väga vastupidavad. Oma omadustelt sarnane sabiina kadakaga on hiina kadakas (kuigi märksa vähem külmakindel). Eriti dekoratiivsed on mitmed hiina kadaka sordid. Hiina ja sabiina kadaka hübriidi nimetatakse keskmiseks kadakaks (J. x media; sün. J. x pfitzeriana). Nagu kirjaviisi järgi võib järeldada, on keskmine e. pfitzeri kadakas eraldatud omaette hübriidliigiks (E.Laasi dendroloogiaõpikus nimetatakse seda veel hiina kadaka sordiks J. chinensis `Pfitzeriana`). Keskmise e
Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised. Jugapuudel eriti har jugapuul sisaldavad kõik taimeosad (va arillus) mürgist alkaloidi taksiini, eriti leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides HIIBAPUU Thujopsis dolobrata Mullastik- viljakat niisket mulda Niiskus- Valgus- talub varju, poolvarju Haljastusväärtus- Puu võra- Okkad/Soomused- Külgmised soomused Kolmnurksed, väljaulatuvad. Soomuste alumised küljed muutuvad talvel pronksjaks
* Entomofiilselt tolmlev taim st on väga tugev õieosade muundumine ja kitsas spetsialiseerumine tolmlemisele. Käpalised on kõige rohkem arenenud selles vallas. * Käpalised olevat tekkinud troopilises Aasias, kus ka praegu esineb rohkesti primitiivse ehitusega orhideesid * Kasutusalad: Mehhikost pärit vanilli valmimata viljad on tooraineks vanilliini tootmisel. Dekoratiivtaimed, lõikelilled (eriti kaua õitseb veenuseking, isegi lõigatud õis püsib vaasis paar- kolm kuud). Meie floora dekoratiivsemad liigid, mis on looduskaitse all: kaunis-kuldking, valge- ja punane tolmpea, arukäpp, kärbesõis. 39. SUGUKOND: KÕRRELISED TÄIUSLIK ÕISIK, NIIDUTAIMED, EHITUS * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi kõrreliselaadsed (seltsi kuulubki ainult üks sugukond kõrrelised). * Liike umbes 10 000, millest enamik esineb troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Arvukalt esineb kõrrelisi aga ka parasvöötmes, kus nad niitudel, steppides, preeriates, ning pampades
lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed: paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed 5...13 x 2,5...7 cm, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, nõrgalt südaja, ümara kuni laikiilja alusega, noorelt mõlemalt küljelt karvased, hiljem paljad, leheroots 6...10 cm pikk, lehtede sügisvärvus kollane. Õied: õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad, IV. Viljad: 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni, 1000 seemne kaal 25...50 gr., X. Pioneerliik ja väga vastupidav nii linnatingimustele, kuivusele, kuid talub ka üleujutusi jne. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti. Vanemas eas kipub murduma, samuti esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi
lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed: paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed 5...13 x 2,5...7 cm, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, nõrgalt südaja, ümara kuni laikiilja alusega, noorelt mõlemalt küljelt karvased, hiljem paljad, leheroots 6...10 cm pikk, lehtede sügisvärvus kollane. Õied: õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad, IV. Viljad: 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni, 1000 seemne kaal 25...50 gr., X. Pioneerliik ja väga vastupidav nii linnatingimustele, kuivusele, kuid talub ka üleujutusi jne. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti. Vanemas eas kipub murduma, samuti esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi
annaabi.ee 
