TUNNUSEID. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline dekoratiivne niss, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb horisontaalselt katuseräästa all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba. Esines kaarfriisiga ühendatult seina välispinna dekoratiivse liigendajana enamasti Reinimaa romaanikas). Välisfassaadidel kasutati sageli kääbusgaleriisid (ka ehisgalerii, on dekoorielement romaani arhitektuuris, arkaadiga madal avatud käik tavaliselt välismüüris. Esineb Saksamaal ja Põhja- Itaalias alates 11. saj-st ja kaob gootika tulekuga (nt. Pisa ja Speyeri). Võlvid, nii silinder- kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja
aastate algus) traditsionalismi avaldusvorm arhitektuuris, mis järgib moderniseerivalt varasemate aleviehitiste intiimset laadi, vastandub linnastumisele ja moodsale arhitektuurile. - juba I MS eel välja kujunenud heimatstiil tähtsustas kohalikke traditsioone vormis ja materjalis ning ajalikkust, aga ka kodulikkust. -Heimatstiil võttis juugendilt üle väikeste ruutudega aknad ning erinevate seina- ja katusepindadega mängimise, kuid seda ilma juugendile omase lopsaka ja väänleva dekoorita. - avaldus eelkõige eramuehituses, kus eelistati traditsioonilist kõrget katust, tuttavaid materjale, kohalikke sõrestikehituse tavasid. - andis ääre- ja väikelinnadele koduse ilme. natsionaalsotsialismi ajal oli see nii Saksas kui Austrias riiklikult soositud. Hermann Muthesius- Deutscher Werkbund asutaja eesmärk kõrvaldada vastuolu kunsti ja tööstuslike tootmismeetodite vahel. Luua side tootjate ja disainerite vahel. Leidis et saksa kunst toodab liiga palju prügi.
Rannahoone on eesti arhitektuuri tippteoseid. Edgar Johan Kuusik koos Anton Soansiga projekteerisid Tallinna Kunstihoone( Vabaduse väljakul). Alar Kotli tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus ja Toompea lossi Valge saal. Funktsionalismile iseloomulik: Uute ehitusmaterjalide – raudbetoon, teras, klaas laialdane kasutamine Ebasümmeetriline mahtude jaotus Siledad, valged dekoorita seinad Lamedad katused Lintaknad Sissepääsu tõmbamine maja alla Esimene lamekatusega maja, mida traditsiooniliselt peetakse esimeseks funktsionalistlikuks ehitiseks Eestis : Herbert Johansoni villa TallinnasToompuiesteel (1929) Herbert Johanson (1884-1964) 1904-06 ja 1908-10 õppis Riia Polütehnilises Instituudis 1906-08 Darmstadi Tehnikaülikoolis 1809-20 töötas Riias ja Liepajas
Suur osa Tallinna maju on viimistletud laudisega, mõned aga on ka krohvitud (Joonis 1.22). Laudisega viimistletud hoonetel võib olla tegemist nii püst- kui rõhtlaudisega. Katte- liistuga püstlaudis, mida selle järgi, et seda palju kasutati ka toona rajatud asunikutaludes, hakati nimetama ka asunikulaudiseks, kujunes omamoodi moevõtteks, mis aitas uue ajastu maju eraldada varasemast, tsaariaja elamupärandist. Hoonete väliskujunduse keerukuse aste on väga erinev, paljud neist on peaaegu dekoorita, mõnedel Tallinna majadel esinevad seevastu aga peenevormilised kaunistused ja erinevad laudisetüübid, näiteks akendealused kalasabamustrilised kassetid. Konstruktsioonitüübilt on need enamasti kõik püstplank- või püstprusshooned, harva esineb ka sõrestikkonstruktsiooni. Joonis 1.22 Ühel lühikesel perioodil 1930. aastate I poolel Tallinnas siiski lubati ehitada ka kolme täiskorrusega puitkorterelamuid (vasakul). Mõned kivitrepikojaga
annaabi.ee 
