n=1 siis kombinatsioone on 2 ja funktsioone 4. Kui n=2, siis on vastavad arvud 4 ja 16. Kui n=3, siis 8 ja 256. Ühe argumendiga loogikafunktsioon Argument Funktsioon 0 0 0 1 1 1 0 1 0 1 Funkt. nimetus Konstant 0 x kordus x eitus Konstant 1 Funkt. tähistus f1 0 f2 x f3 x f4 1 Digitaaltehnika konspekt 10 Ühe argumendi funktsioone realiseerivad x f1 ( x ) x f 2 ( x) x
n=1 siis kombinatsioone on 2 ja funktsioone 4. Kui n=2, siis on vastavad arvud 4 ja 16. Kui n=3, siis 8 ja 256. Ühe argumendiga loogikafunktsioon Argument Funktsioon 0 0 0 1 1 1 0 1 0 1 Funkt. nimetus Konstant 0 x kordus x eitus Konstant 1 Funkt. tähistus f1 = 0 f2 = x f3 = x f4 = 1 Digitaaltehnika konspekt 10 Ühe argumendi funktsioone realiseerivad x f1 ( x) x f 2 ( x) x f 4 ( x) a) b) c) seadmed. 2.3
Signaalitöötlus hakkab liikuma FPGA-de suunas Süsteemid võivad olla projekteeritud kui FPGA ja DSP kooslus või puhtalt FPGA-de baasil, mis sisaldavad signaalitöötlusplokke Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 10 instituut. 5 SISSEJUHATUS FPGA-sse FPGA-de areng on alguse saanud 1970-ndate aastate lõpust Eelkäiateks on PLA (Programmable Logic Array CPLD, XILINX lasi FPGA välja alates 1985. Koosneb lihtloogika elementidest (AND, OR), nende vahele koostatakse ühendused Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 11 instituut. SISSEJUHATUS FPGA-sse PLA Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 12 instituut. 6 SISSEJUHATUS FPGA-sse
Seepärast nimetatakse seda loogikat ka binaarloogikaks. Loogilisi muutujaid tähistatakse ladina tähestiku tähtedega. Sõltumatuid muutujaid (sisendeid) nimetatakse argumentideks, neist sõltuvaid muutujaid aga funktsioonideks. Loogikafunktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust 0 ja 1. Kõiki loogikafunktsioone väljendavad kolm põhitehet: loogiline korrutamine, loogiline liitmine ja loogiline eitus. Loogiline korrutamine (NING). NING-funktsioon on võrdne ühega ainult juhul, kui kõik argumendid on võrdsed ühega. Tehte tähistamiseks kasutatakse nii harilikku korrutus- märki ( • ) kui ka loogilise korrutamise eritähist - katust ( ∧ ). Loogilist korrutamist nimetatakse ka konjunktsiooniks. Loogiline liitmine (VÕI). VÕI-funktsioon on üks siis, kui kas või üks argumentidest võrdub ühega. VÕI-tehte tähistamiseks kasutatakse kas pluss (+) märki või loogilise liitmise