Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud empiirilistest uurimustest linnade ja nende tagamaade kohta. Linnastumise puhul kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. Alguses toimub absoluutne tsentraliseerumine ja kontsentreerumine ning keskuse rahvaarv suureneb. Linnastumise lõppfaasis toimub suhteline tsentralisatsioon ehk
Subsidaarsus põhimõte- Otsustamine võimalikult madalal tasemel. Autonoomia- otsustamis- ja tegutsemisvabadus. Detsenraliseeritus- sõltumatus oma ülesannetes keskvõimust. Riigikesksel rahastamine peamiseld valitsuselt. Autonomse puhul toimub rahastamine KOV eelarvest. Protsentuaalne oskaal näitab ära, kui autonoomne või riigikeskne KOV on. 65. Selgitage tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise plusse ja miinuseid. Mida tähendab dekontsentratsioon ja kus seda kasutatakse? Tsentraliseerimine: rahvuslik ühtsus. Ühetaolisus, võrdsus, strateegiad/majandus, dekonsent. Detsenraliseerimine: osalus, vastutus, legitiimsus, vabadus/paindlikkus. Dekontsentratsioon: delegeerimine, kus madalad juhtumistasandis on ruumiliselt eraldi, kuid alluvad selgelt kõrgemale juhtimistasandile. Ülasanded ja kohutsused jagatakse ära, kuid vastutus on kõrgemal juhtimistasandil. 66
89. Kus Eesti valitsemissüsteemis paiknevad kohalikud omavalitsused (tasand vertikaalis, koht süsteemis rahva ja riigi keskvõimu suhtes)? 90. Tooge välja kohaliku omavalitsuse süsteemi peamised tunnused ja selgitage neid. 91. Tooge välja integratiivse (riigikeskse) ja autonoomse omavalitsussüsteemi peamised tunnused. 92. Selgitage tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise plusse ja miinuseid. 93. Mida tähendab dekontsentratsioon ja kus seda kasutatakse. 94. Nimetage ning seletage lahti põhimõtted, mille alusel kohalik omavalitsus töötab ning põhimõtted, mille alusel jagatakse pädevused kohaliku omavalitsuse ning riigivõimu vahel. Tooge näiteid. 95. Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded (riigielu versus kohaliku elu küsimused, KOV universaalpädevus, KOV riiklikud ülesanded, nimeta seaduses sätestatud kohaliku
ehitusplaneerimisvajadusest lähtuvalt otsustab VV poolt volitatud valitsusasutus- Maa-amet 19. Kohaliku omavalitsuse üksuse sisemine territoriaalne liigendus Vallas ja linnas võib moodustada vastavalt osavaldu ja linnaosi seaduses sätestatud korras. Osavald ja linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus(KOV üksuse sisene asministratiivne territoriaalne dekontsentratsioon). Seega osavallal ja linnaosal pole riigi ega KOV suhtes iseseisvat õiguspositsiooni. Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada: o Üks neljandik volikogu liikmetest o Taotluse korras vähemalt 1% hääleõiguslikest valla-või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui 5 hääleõigusliku valla- või linnaelanikku. o Valla-või linnavalitsus Taotluse allusel otsustab volikogu osavalla või linnaosa moodustamise või lükkab taotluse tagasi
) riigiteenistuse loomine. Probleemideks on vastutuse killustumine, liiga lihtsad lahendused, reformid on kulgenud 'ülalt alla', haldusasutuste ja tasandite pädevus on ebaselge. Soovitav oleks teha inimressursi parem kasutamine, orientatsioon kliendile ja tulemusele, haldusterritoriaalne reform, infotehnoliiogia suurem osatähtsus, tulemuslikkuse ja ökonoomsuse suurendamine. Kohalik omavalitsus Kaks äärmnust: · täielik kohalik autonoomia · täielik tsentraliseerimine Dekontsentratsioon volituste delegeerimine võimuhierarhia ühelt tasandilt madalamale (kontroll jääb kõrgemale) Detsentraliseerimine volituste üleandmine keskusest sõltumatule iseseisvalt otsustavale üksusele (omavalitsusele). Mudelid duaalne süsteem ja ühendsüsteem Eestimaa 1816 talurahvaseadusega loodi vallad. 1917 demokraatlik valimine. Momendil probleemiks liialt palju pisikesi valdu.
Riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks liigitatakse tasandid ja nende üksused halduse liigi valdava tunnuse põhjal. Sellelt lähtealuselt saab üsna erinevaid liigitusi. Eestis, kuid ka mujal on näiteks tuntud liigitus ühe- või kahetasandiliseks omavalitsussüsteemiks. Eestis on näiteks ühetasandiline KOV süsteem, lõunanaabritel Lätis ja Leedus kahetasandiline (vt § 20). Mõisted: detsentralisatsioon, dekonsentratsioon selgeks teha. NB! kaasus: 3-4-1-12-09 mis on dekontsentratsioon, siin see mõiste hästi välja toodud 1. Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon kui põhiprintsiibid Funktsionaalne detsentralisatsioon: tavaliselt säilib funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik- õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega; 1
annaabi.ee 
