peab olema selge ettekujutus, kuidas tulemuseni jõuda. Suurem osa olukordades on võimalik lahendada mingit olukorda või ülesannet mitut erinevat moodi. On halvemaid viise ning on paremaid. Nad võivad küll kõik töödata, aga paremad lahendused on need, mis on kõige lühemad. Täpsemini öelduna, need mis sisaldavad kõige vähem käske. See mõjutab väga programmi kiirust. Kõige üldisemalt jagunevad programmeerimiskeeled deklaratiivseteks ning imperatiivseteks. Deklaratiivses keeles määrab inimene mingid kindlad väärtused ja nende vahelised sidemed ning arvuti teeb automaatselt arvutused. Näiteks võib tuua tabeliarvutusprogrammi Exceli. Imperatiivsete keelte puhul peab kasutaja ise kõik täpselt ette andma. Enamus üldotstarbelisi programme on imperatiivsed. Programmi kood koosneb käsklustest ja ülesannetest. Teise põhilise osa programmis koostavad eriolukordade lahendamiskäigud. Näiteks PHPs on kood üldiselt sellisel
Juurdluses käigus tuvastati, et president ise mitte üksnes ei teadnud sissemurdmisest, vaid oli otseselt seotud nii selle ettevalmistamise kui tagajärgede varjamiskatsega. Selle tõttu Nixoni populaarsus langes ning ta astus tagasi, laskmata asjad kohtuni minna. Gerald Ford (1974-1977) Helsingi lepped (1975) Euroopa Julgeoleku ja Koostöökonverentsil augustis 1975 Euroopa riikide ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada riigipeade kohtumisel sõlmitud leping, mis sätestas deklaratiivses vormis üleeuroopalise strateegilise julgeoleku ja rahvusvahelise läbikäimise põhimõtted, sealhulgas humanitaarküsimustes. Üks neist - inimõiguste universaalsuse põhimõte (see pole ühegi riigi siseküsimus, vaid rahvusvaheline probleem) - aitas oluliselt kaasa idabloki lagunemisele ja Nõukogude Liidu hukule.
1973. a sõlmitud relvarahu oli USA jaoks häbiväärne ning lisaks sellele ei toonud see kaasa ka rahu: varsti alustas Põhja-Vietnam ulatuslikku pealetungi ning kaks aastat kestnud verise kodusõja lõppedes ühendati Vietnami põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Helsingi lepped - Euroopa Julgeoleku ja Koostöökonverentsil augustis 1975 Euroopa riikide ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada riigipeade kohtumisel sõlmitud leping, mis sätestas deklaratiivses vormis üleeuroopalise strateegilise julgeoleku ja rahvusvahelise läbikäimise põhimõtted, sealhulgas humanitaarküsimustes. Üks neist - inimõiguste universaalsuse põhimõte (see pole ühegi riigi siseküsimus, vaid rahvusvaheline probleem) - aitas oluliselt kaasa idabloki lagunemisele ja Nõukogude Liidu hukule. 6
rahvaste vaba enesemääramise õigus kuni täieliku lahkulöömiseni riigist, mille koosseisu nad kuuluvad" ja sealjuures Venemaa kindla üldkohustusena. Teiste sõnadega: Tartu 13 rahuleping oli ühtlasi vabaduskiri kõigile Vene impeeriumi rahvastele. Enne seda oli niisugune rahvaste õigus sõnastatud vaid kahes deklaratiivses aktis, nimelt USA presidendi T. W. Wilsoni 1918. aasta kuulsas "14 punktis" ja Lenini rahudekreedis. Deklaratsioone peab õigusteadus hea tahte aktideks, mille juriidiline jõud on nõrk. Neid võib muutunud olukorras unustada. Rahvusvaheline leping, iseäranis aga rahuleping, tähendab seevastu riigi kindlat sidumist, millest saab taganeda vaid rangelt piiratud erijuhtudel. Lepinguist tuleb kinni pidada. See
mida prototüübiteooria? Semantiliste tunnuste teooria – sõna tähendus tuletatakse referendi tajutud ühistest omadustest Funktsionaalse sarnasuse teooria – sõnade tähendus tuletatakse vastavalt referendi funktsioonile. Prototüübiteooria – kategooria tüüpilisemad jooned on esindatud protorüüpidena – konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus. Milliseid muutusi deklaratiivses teadmises ette tuleb? Deklaratiivsete teadmiste õppimise tulemuseks on: - Teadmiste suurem abstraktsus ja perspektiivi muutus - Teadmiste suurem kooskõlalisus ja detailsus - Skeemide liitmine ja teadmiste keerukuse suurenemine - Teadmiste kumulatiivne kasv ja suurem seotus Milliseid takistusi tuleb teadmiste integreerimise protsessis ette? Igasuguseid asju: kodeerimise vead, uute teadmiste moonutamine, vanade skeemide kõlbmatus jne. Skeemid ja stsenaariumid
nov otsus ei muutnud praktikas midagi (Eesti jäi enamlaste võimu alla). Aga Kliiman, Aluots ja Piip ei väitnudki, et oleks riik loodud muud kui juriidiliselt. 3. Laaman ja teised väitsid, et Maanõukogu liikmed ei pidanud veel silmas jäädavat omariiklust, vaid käsitlesid seda kui võimalust jääda Venemaal toimuvatest protsessidest kõrvale. 15. nov tähendas Eesti lahkulöömist Venemaast, juriidiliselt vb ka Eesti riikluse loomist - 15. nov 1917, 23 veebr 1918 deklaratiivses mõttes ja 11. nov 1918, kui AV Saksa okupatsiooni lõppedes kokku tuli - võib öelda, et Eesti vabariiklus on toimunud 3 korral. Eesti vabariikluse loomine oli pikaajaline protsess. Mida rahvas sellest Maanõukogu 15. nov otsustest? Me ei tea, kui palju rahvas sellest üldse teada sai. Fakt see, et enamlased ei olnud selleks ajaks üle võtta ajalehti. Enam ajalehti tõi ära selle Maanõukogu otsuse sisu - rahva hulka see teave jõudis. Koha pärast 15
annaabi.ee 
