Belgia, Poola, tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 1928.a. töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja Briand-Kelloggi pakti, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas.
a. kirjutati alla Saksa Vene sõpruslepingule. Saksamaa sai võimaluse astuda Rahvasteliitu. 1928.a. BriandKellogi pakt, mille töötasid välja USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand. Paktiga kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. Konfliktid Leedu-Poola Vilniuse (Vilno) pärast Leedu-Saksamaa Klaipeda (Memel) pärast Eesti-Läti vahel Valga, Heinaste, Ruhnu pärast Soome-Rootsi vahel Ahvenamaa pärast Prantsusmaa okupeeris 1923.a. Ruhri (Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemine) Probleemid rahvusvahelistes suhetes 1920. aastatel * Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone;
vaenu õhutamise keeld, võrdõiguslikkuse rikkumise keeld ja diskrimineerimise keeld pärilikkusriskide alusel. 2) Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine Eestis Võrdse kohtlemise põhimõte on üks õigluse alustaladest Euroopa demokraatlike riikide õigusruumis, mis on sätestatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Üksnes põhiseadusliku printsiibina on aga oht, et õigus võrdsele kohtlemisele kui üks põhilisi inimõigusi jääb vaid deklaratiivseks sõnakõlksuks. Seetõttu on vaja reguleerimist ka eraldi seaduse tasandil, nii nagu seda on tehtud mitmete teiste põhiõiguste puhul (nt tööõigus, õigus tervise kaitsele, õigus haridusele, perekonna ja laste kaitse, jne). Varasemalt on olnud levinud arusaam, et õigust võrdsele kohtlemisele saab kasutada vaid koostoimes mõne teise põhiõiguse või vabadusega. Samas on hea, kui võrdsele kohtlemisele
Need taotlused vormusid 5. mail 1949 Londonis Euroopa Nõukogu (Council of Europe) asutamisega. Euroopa Nõukogu asutamisakti artikkel 3 sedastas, et iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Seega sai inimõiguste ja -vabaduste kaitse ning arendamine Euroopa Nõukogu üheks peaülesandeks. Et mitte jääda deklaratiivseks ja väheefektiivseks, peeti vajalikuks välja töötada mitmepoolne rahvusvaheline leping, mis oleks osalisriikidele õiguslikult siduv ning näeks ette konkreetse ja sõltumatu õigusliku (kohtuliku) järelevalve- ja elluviimismehhanismi 4. novembril 1950 vastu võetud ja 3. septembril 1953 jõustunud Euroopa inimõiguste konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Selles ette nähtud üksikasjalik ja unikaalne kaitsesüsteem kujutab endast
Kohturiigi põhimõte väljendub kohtuorganisatsiooni eraldamises haldusest ja seadusandlusest, õigusemõistmise rajamises sõltumatuse ja monopoolsuse printsiipidele ning kõrgema kohtuvõimu käsitsemises kõrgema kohtuinstantsi enese kaudu autonoomsuse põhimõttel. Selliselt korraldatud kohtute olemasolus sisaldub kindel tagatis Põhiseaduse normistikele. Kui kohus ei oleks rajatud sõltumatusele, oleks Ps valitsuse ja seadusandja silmis tühiseks deklaratiivseks dokumendiks. ning kui kohtumõistmine ei oleks tehtud kohtute monopoliks separatsiooni printsiibi alusel, võiks valitsus ja seadusandja seda tegevust piirata mõeldava miinimumini. Kohturiigi printsiip nõuab, et vähemalt Riigikohus halduskohtu funktsiooni teostaks. Kohturiigi põhimõtte kohaselt ei kehti ükski haldusakt, mis ei ole toimetatud kooskõlas Ps-ga või Ps-e alusel antud lihtseadustega ning viimaseid rakendavate määrustega; ei ole tarvis kellegi eelluba
tõhusad vahendid omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. · Patsifistlike arusaamade/lootuste kõrgpunktiks oli Briand (Prantsuse välisminister)- Kelloggi (USA riigisekretär) pakti sõlmimine 1928.a. · Selle kohaselt lubasid allakirjutanud riigid loobuda sõjapidamisest kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelsel teel. Paktile kirjutasid alguses alla 15, hiljem veel 48 maad (ka Eesti, NSVL, Saksamaa). · Samas jäi pakt deklaratiivseks / üldsõnaliseks ning nagu Euroopa lähiajalugu õige pea näitas, liitusid osad riigid sellega kõigest propagandistlikel eesmärkidel (näiteks Saksamaa ja Nõukogude Liit). 7. Desarmeerimiskonverentsid 1932-1934: · Ka desarmeerimine (vägede ja relvastuse vähendamine) tõstatus rahvusvahelistes suhetes just 1920.ndate teise poole patsifismivaimustuse kõrgharjal. · Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925.a.
vahet võitjate ja kaotajate vahel. Reini pakt 1926- võetakse Saksamaa rahvasteliitu Patsifismi ajastu kõrghetkeks peetakse 1928 a, kui sülmitakse Briand-Kellagy pakt. Kirjutatakse alla ligi 30 riigi poolt. Algatajaks oli Prantsuse ja USA välisministrid, kes tegid ettepaneku loobuda sõjast, kui rahvusvahelise poliitika ja suhtlemise vahendist. See jäi deklaratiivseks.20date aastate lõpul olid kaks totalitaarset riiki: Venemaa ja Itaalia. Rahvasteliit omab suurimat autoriteeti. Selle abil lahendatakse paljud Euroopariikide vahelised konfliktid. Põhieesmärk 20datel- vältida sõda. 2) TULEB RÄÄKIDA nepiST, industrialiseerimisest, kollektiviseerimisest. 4) millest olid põhjustatud- ränbkadest versaille lepingu
seatud valdkondadeülese koostöö põhimõtte edukat rakendumist praktikas. Kõige olulisemaks neist on asjaolu, et hetkel ei toimi koostöö lastekaitsevaldkonnas nii hästi kui võiks (probleeme on pikemalt kirjeldatud ptk-s 3.2 „Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad“). Uuringus osalenud eksperdid näevad LKS eelnõu ohukohana, et valdkondadeülese koostöö kohustus võib jääda praktikas jätkuvalt deklaratiivseks ega rakendu nii hästi nagu peaks, kuna LKS eelnõu keskendub eelkõige lastekaitsetöö korraldamisele ning seab teiste siduserialade esindajatele vähe konkreetseid ülesandeid. Seega ei ole probleemiks mitte seaduse sõnastus, vaid praegune praktika, kus koostöös on arenguruumi. Igas lastekaitsetöö etapis peaksid erinevate valdkondade tegevused lähtuma sarnastest lapsi ja peresid
austamine ning naiste ja meeste võrdne osalemine oma riigi poliitilises, ühiskondlikus, majandus- ja kultuurielus. Dokumendis keelustatakse naiste diskrimineerimine ning kohustatakse sellega ühinenud riike võtma ka erinevaid meetmeid naistevastase diskrimineerimise lõpetamiseks. Praeguseks on konventsiooniga ühinenud 168 riiki. Käesolev seadus on üks neid, mida on vaja just inimõiguste ja vabaduste tagamiseks. Selle sisu on ja jääb vähemalt pikaks ajaks puht deklaratiivseks nagu sarnase suunitlusega lastekaitse seadus jms. Seaduseelnõu on vahendiks poliitilise tahte elluviimiseks- isegi kui Eestis ei ole kõik soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted veel elluviidavad, on määravaks poliitikute soov täita inimõigustealaseid lepinguid, ühineda EL -ga jne. Tundub et seaduseelnõu on poolik, sest esineb ebatäpsusi. Näiteks: Töölevõtmise protsess on diskrimineeriv siis, kui, testid, mida tööandja valikuprotsessis kasutab, on
mitmete maksete tegemist tarbija poolt polnud põhisumma sugugi vähenenud ja tootis endises mahus nii intresse kui viiviseid12. ____ Uute normide rakendamise praktika käigus võib väita, et viivistega seonduv regulatsioon on jätkuvalt hambutu. Võlausaldajad tuginevad oma viivisenõuetes lepingujärgse intressimäära kasutamise võimalusele ning seadusjärgse intressimäära (pluss kaheksa protsenti aastas) viivisemäärana esitlemine VÕSis on jäänud deklaratiivseks. Lepingujärgsest intressimäärast suuremad viivised küsitakse välja seaduses lubatud kahjuhüvitisena. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mille pooled näevad ette ka tarbijakrediidilepingus intressimäärana, kuid kui viivisenõue on põhivõlast suurem, peab võlausaldaja seda kohtus eraldi põhjendama. ____
sõlmimist mistahes kohustused (vt maakohtu otsuse p 14). Kui lepingus on märgitud kinnitus raha saamise kohta, ei ole tegu lepingulise kokkuleppega, vaid kviitungiga raha kättesaamise kohta VÕS § 95 mõttes, mille saab teiste tõenditega ümber lükata (vt ka Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 11). Eelnevast lähtudes ei saanud kostjad ka laenulepinguga mingit olemasolnud võlga tunnistada. Laenulepingu lugemisel deklaratiivseks (kausaalseks) võlatunnistuseks VÕS § 396 lg 2 mõttes hagejal maakohtu tuvastatud asjaolude järgi kostjate vastu seega nõudeid olla ei saa ja hagi tuleb jätta rahuldamata.Sisuliselt oleks laenuleping neil asjaoludel ka näilik. VÕS § 396 lg 2 rakendamiseks peab võlgnik olema isiklikult võlgu laenuks vormistatud nõude saanud isikule. 3-2-1-25-15 p 13 kompromiss ja nõuetest loobumine
S.-ile laenu tagastamise kohta ning tõendid füüsilise isiku tulude kohta 2011. ja 2012. aastal). Selle asemel märkis kohus, et kuna kohtule ei esitatud originaaldokumente, ei veena need kohut. Olukorras, kus kohus võib kahtlustatava püüded tõendada vara seaduslikku päritolu lükata ümber üksnes väitega, et esitatud tõendid kohut ei veena, jääb kahtlustatavale seadusega antud võimalus välistada vara konfiskeerimist ning seega ka selle tagamiseks vara arestimist pelgalt deklaratiivseks. Kohtul lasub kohustus esitatud tõendeid hinnata ning kujundada seisukoht nende usaldusväärsuse kohta. Siinkohal rõhutab kriminaalkolleegium, et ka originaaldokumendi koopia on KrMS § 123 lg 1 tähenduses kriminaalmenetluses lubatud tõendiks, mille võltsimiskahtluse korral tuleb lahendada küsimus selle usaldusväärsusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-46-10, p 8.3.1). Samuti tulnuks
annaabi.ee 
