Arvo valton
See oli nõukogude ajal võimalik ja Remsu on
sellest kirjutanud. Seda nõukogude esimese tsensori rolli ma igal juhul mängida ei
tahtnud. 1975. aasta 1. oktoobril tulin "Tallinnfilmi" tööle ja 1. oktoobril 1988 lahkusin
sealt.
1960ndate lõpul oli suur poleemika eksistentsialismist kirjanduses ja
eksistentsialismist üldse. Sattusid seoses sellega rünnaku alla. Sind süüdistati
mandunud Lääne meeleolude kultiveerimises, absurdi levitamises, võibolla ka
dekadentlikus lömitamises või milles veel. Sind ründasid "rasked kahurid" Eduard
Päll ja Gustav Naan, peamised lahingud peeti "Sirbi ja Vasara" veergudel.
Need Pälli ja Naani rünnakud olid ajaliselt teineteisest küllalt kaugel. Üks oli kuuekümne
kaheksandal, pärast seda, kui ilmus mu "Kaheksa jaapanlannat", ja Pälli ärritas mitte
niivõrd mu raamat kui just Nirgi lausa panegüüriliselt kiitev arvustus selle kohta. Üks