Fourth level Fifth level Heritage Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Dark Fables Atmosfääri mõistatus, maagia ja okultism Väärtuslikud ja luksuslikud kangad Dramaatiline värvipalett Intensiivsed ja dekadentlikud toonid Vintage stiil Baroque Allure Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mystic Legend Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
klassikaline tõlketraditsioon. Betti Alver tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" eesti keelde. ,,Arbujad" pole ainult raamat, vaid ka esteetiline ühtsus ja seltskondlik ühisosa, rühmituslik meeleolu. Suurem osa seltskonnast on seotud 1930ndate Tartu ülikooliga. Kolmnurk tipud: ülikooli peahoone, Werner, Kolme koopa kohvik. Arbujatest rääkides rõhutatakse Alveri ja Talviku tähtsust, nende loomingulaad ongi arbujalik peetakse silmas suuromantilise luule jätkumist, aga ka dekadentlikud jooned. Nende laad on Euroopalikule sümbolismile lähemal kui Under või Visnapuu. Sümbolistlik luule 1930ndate põhjal. Seos on ka 19. saj romantismiga. Alver ja Talvik on seotud kõrgromantilise traditsiooniga, nt Puskin ja Pairon. Arbujalikkus on ka nõidumine. Uku Masing. Kõige lähemale sellele on Kangro hämarad, müütilised maailmad. Selline sümbolism haakub pärimuse ja religiooniga. Kolmas arbujalik võimalus eetiline kvaliteet. Tuuakse tõlgendusse sisse hilisem teadmine.
- kirjutas enda tarbeks , ilmutas oma luuletusi sõprade toel.Valdavalt lüüriline luule on väljenduselt kindlavormiline,lakooniline tabav.Tema poeesia väljendab suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised , romantilised ("Simmanil"). Esikkogu "Palavik"1934. Sai mõjutusi sümbolismist ja ekspressionismist. Mässumeelsus, süngus, illusioonide puudumine,surm tõved ,palavikuviirastused , dekadentlikud nägemused (tähendab langust ja kultuuri allakäiku). Talvik keskendub inimesele, tema kehalisele närbumisele , hingelisele kaosele. ("Paaria", "Pohmeluslikke mõlgutusi")."Laip rannal" ,"Vabanemine"). Haiguskujunditega annab luuletaja võimendatult edasi inimese eluängi,mille sügavamaks põhjuseks on oma võimetuse ja inimliku piiratuse tunnetamine.Talviku inimene luules otsib ise hädasi, kannatusi , sest aimab,et nii on võimalik avardada