ja suundus vailtsejate poolele. Tuhanded talupojad tapeti, aga Lutheri kirik kasvas ikka aastatega. 1525. aastal abiellus ta Katharina von Boraga, kes oli endine nunn ning loobus 4 nunnakloostrist ja leidis varjupaiga Wittenbergis. Nad said 6 last: Magdalena, Margarete, Paul, Elisabeth, Hans, Martin. (Biography.com editors 2016) 5. Hilisemad eluaastad 1533. aastast kuni tema surmani 1546. aastal, töötas ta teoloogia dekaanina Wittenbergi ülikoolis. Selle aja jooksul kannatas ta pajude haiguste all, sealhulgas artriit, südamehaigused, seedehäired ning füüsikaline valu ja sotsiaalne pinge, mis olid tingitud olles tagaotsitu. See kõik võis kajastuda ka tema kirjutistes. Mõned teosed sisaldasid kriiskavaid ja solvavaid väljendeid mitmete ühiskonnakihtide vastu, eriti juutide ja vähesel määral ka moslemite, sealhulgas Lutheri uuring ’’Juudid ja nende valed’’
õigusteaduskonna sekretäri ülesanded, 1925. aastal aga dekaani vastutusrikka koha (sellel kohal kuni 1931. aasta lõpuni). Neis ülesannetes võttis J. Uluots osa ka ülikooli valitsuse ja nõukogu tööst. 1932. aasta tõi kaasa valimise ülikooli prorektoriks üliõpilaste asjades, sellel kohal teenis ta kaks aastat (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). Õigusteaduskonna dekaanina oli J. Uluotsal oluline osa teaduskonna väljakujundamisel, eriti aga rahvusliku teadlaskonna harimisel. Ise uuris ta teadlasena esmajoones Eesti õiguse ajalugu ning agraar- ja asustusajalugu (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Sihikindel tegutsemine andis tulemusi ja eestikeelse ülikooli II aastakümnel täideti peaaegu kõik õppetoolid eesti teadlastega. Ümberkorraldusi tehti ka õppetoolide koosseisus, samuti loodi uusi allasutusi
Kunstnikele tehti ülesandeks Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine 1943. aastal Moskvas. 1943. aastal sai Sannamehest Eesti NSV teeneline kunstitegelane ning 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Eestisse naasnuna töötas Sannamees Tallinna Tarbekunsti Instituudi taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil selle direktorina ning juhtis samaaegselt ka vastasutatud Eesti Kunstnike Liitu. Aastatel 1945– 1950 töötas ta skulptuurikateedri dekaanina ning professorina. Paralleelselt Tallinnas õpetamisega valmisid tema varasema loomeperioodi tähelepanuväärseimad tööd "Aleksander Tassa portree (1927) ja "Lamav naine" (1927). Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes portreeskulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Mitmete kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi
1957. aastal saab ta Harvardi Ülikooli doktorikraadi. Aasta enne seda, 1956. aastal, hakkab ta lektorina tööle Toronto Ülikoolis ja 1965. aastal valitakse korraliseks psühholoogiaprofessoriks. Viie aasta jooksul (1970- 1975) lendab ta praktiliselt iga nädal Yale'i Ülikooli, kus ta peab rööbiti veel teist professoriametit. Akadeemilise karjääri sisse jääb ka 6 aastat tööd Toronto Ülikooli psühholoogiaosakonna dekaanina ja ajakirja Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior toimetamine maailma üheks kõige mõjukamaks psühholoogiaajakirjaks. 1985. aastal valitakse Endel Tulving Toronto Ülikooli ülikooliprofessoriks (university professor), tunnustus, mille osaliseks saavad vaid väga vähesed. Vastavalt Toronto Ülikooli sisekorrale peavad kõik professorid 65- aastaselt erru minema. 1992. aastal pidi Endel Tulving, kes füsioloogilistelt
1957. aastal saab ta Harvardi Ülikooli doktorikraadi. Aasta enne seda, 1956. aastal, hakkab ta lektorina tööle Toronto Ülikoolis ja 1965. aastal valitakse korraliseks psühholoogiaprofessoriks. Viie aasta jooksul (1970-1975) lendab ta praktiliselt iga nädal Yale'i Ülikooli, kus ta peab rööbiti veel teist professoriametit. Akadeemilise karjääri sisse jääb ka 6 aastat tööd Toronto Ülikooli psühholoogiaosakonna dekaanina ja ajakirja Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior toimetamine maailma üheks kõige mõjukamaks psühholoogiaajakirjaks. 1985. aastal valitakse Endel Tulving Toronto Ülikooli ülikooliprofessoriks (university professor), tunnustus, mille osaliseks saavad vaid väga vähesed. Vastavalt Toronto Ülikooli sisekorrale peavad kõik professorid 65-aastaselt erru minema. 1992. aastal pidi Endel Tulving, kes füsioloogilistelt
annaabi.ee 
