Eneseteadvus ehk minakontseptsioon,üldistatud pilt iseendast. Mina-eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peabStereotüüp- püsiv, jagatud, fikseeritud, väljakujunenud suhtumine enesekesksus-teised näevad mind nagu mina EKSPRE/ISIKLIK: sõbrasuhted, emotsionaalsed ja mõjusad Enesehinnang- hinnang endale(enese omaduste ja atribuutide võrdlemisel sotsiaalsete normide põhjal). Eelarvamus- Püsiv,tugeva em.komponendiga,negatiivne,teiste Deindividualisatsioon- ,,mina kaotamine" GESTALTID- üksiktükkide kaudu, pildi loomist ei toimu, vaid on üldise pildi loomine inimestest- mõned ongi sõbralikumad ja teised kurjemad, avatud-suletud, emotsioonipõhine FUNDAMENTAALNE ATRIBUTSIOONIVIGA(Heider) ebaõnnestumine-> teiste puhul soov asetada rohkem isikusse, enda puhul situatsiooni, edu-> teiste puhul situatsiooni ja enda puhul isikusse INSTR.SUHTED: nt poliitiku sõprus, suhe kui vahend, eesmärgi saavutamiseks, tingimuslikud kui kasu pole
Metapataloogia Kui metaväärtusi taotlevad kõrgemad vajadused on alla surutud või jäävad krooniliselt rahuldamata, tekib psüühiline bäiritus, millel on iseloomulik sümptomaatika. Kui inimene on frustreeritud endale oluliste väärtusteta taotluse korduvalt luhtunud katsetest, võivad temas esile tulla järgmised metapatoloogia ilmingud: küünilisus, usaldamatus, skeptitsism; arvestamine vaid iseendada; põlgus või viha teiste inimeste vastu; kannatamatus; vulgaarsus; halb maitse; deindividualisatsioon; lootusetus ja käegalöömine; seaduskuulekusest irdumine; äärmuslik egoism; süngus, pahurus; huumoritaju kadu; vastutuse veeretamine teiste õlgadele; elumõttle kaotamine. Humanistliku teraapia põhimõte Edukas psühhoteraapia peab aitama indiviidil oma põhivajadusi rahuldada, avades samas tee eneseaktualiseerimisele. Õppimine ja õpetamine Õppimist on protsess, mis kestab kogu elu ega piirdu ainult klassiruumiga. Igaüks on nii õpetaja kui ka igavene õpilane
Metapatoloogia Kui metaväärtusi taotlevad kõrgemad vajadused on alla surutud või jäävad krooniliselt rahuldamata, tekib psüühiline bäiritus, millel on iseloomulik sümptomaatika. Kui inimene on frustreeritud endale oluliste väärtusteta taotluse korduvalt luhtunud katsetest, võivad temas esile tulla järgmised metapatoloogia ilmingud: küünilisus, usaldamatus, skeptitsism; arvestamine vaid iseendada; põlgus või viha teiste inimeste vastu; kannatamatus; vulgaarsus; halb maitse; deindividualisatsioon; lootusetus ja käegalöömine; seaduskuulekusest irdumine; äärmuslik egoism; süngus, pahurus; huumoritaju kadu; vastutuse veeretamine teiste õlgadele; elumõttle kaotamine. Humanistliku teraapia põhimõtte Maslovi seisukohal, kliinilised lähenemised aitavad saavutada rahuldavaid tulemusi. Psühhoteraapia peab aitama rahuldada põhivajadusi( õppida tunnetama ennast, ületama isiklikke piiranguid, omandama teadmisi ja n.e.) Õppimine ja õpetamine
- Müra suurendab agressiivsust - Ülerahvastus – subjektiivne tundmus et inimesi on mingis piirkonnas liiga palju (frustratsiooni-agressiooni hüpoteesi juurde) - Sotsiaalne tõrjutus – nt koolitulistajad - Provokatsioon suurendab agressiivsust - Halva tuju „ventileerimine“ suurendab agressiivsust – inimene arvab et halb tuju kaob ära kui selle endast välja saab - Relvade kohalolu suurendab agressiivsust - Anonüümsus ja deindividualisatsioon – anonüümsuse korral käitub inimene agressiivsemalt - Erutusseisund – tähelepanu aheneb, agressiivsus kui dominantne reaktsioon - Alkohol suurendab agressiivset käitumist o 50% vägivaldsete kuritegude sooritajates tarbinud alkoholi o Alkohol pole otsene põhjus – vähendab enesekontrolli, eneseteadvust, pidurdab eksekutiivseid funktsioone Indiviidikesksed faktorid Isiksus - Psühhopaatia: proaktiivne agressiivsus
Skeemid tekivad ja kinnituvad. Üks põhiline seletus, miks inimene käitub agressiivselt. Kampaania ,,Ära löö last" kognitiivse põhimõttega, püüti muuta hoiakuid. Agressiivset käitumist iseloomustavad kolm keskkondlikku tingimust: · anonüümsus - soodustad agressiivset käitumist, kaetud maskiga inimene on agressiivsem, samuti pimedus soodustab, kuna teda ei nähta, ta jääb anonüümseks. · deindividualisatsioon - inimese eripära äravõtmine, inimese mitte endaga sarnaseks pidamine. Ohver tehakse enda jaoks vähemtähtsaks. Ohvrilt võetakse isiksuslik eripära ja sellele järgneb agressiivne käitumine. · tihedalt olek - tihedalt koos olevad inimesed, see soodustab agresiivset käitumist. Agressiivne käitumine - arengiline perspektiiv: Agressiivsus puudub imikueas. Kõige sagedam on agressioon 2- 2,5 aastasel lapsel, kuna sel
Märgistatud alal, väiksema tõenäosusega. Gängidega seonduvalt märgistatud alale sissetungimine, kui see kuritegelik, siis agressiivne käitumine leiab aset. 16 Nt hea lõhn suurendab prosotsiaalset käitumist. Anonüümsus kas agressiivne akt leiab aset või mitte. Mingi nt riietus mis raskendab indiviidi identifitseerimist. Kui on veel pime ka. See suurendab agressiooni esinemist. Deindividualisatsioon ohvrilt võetakse tegevusega või verbaalselt inimlikkust ja isikupära. Agressiivsed aktid leiavad aset olukordades, kus ohver vähetähtis, meie grupile pole sarnane. Võetakse isiksus eripära agressiivselt käitutakse. Arenguline perspektiiv maimik, eelkooliiga. Kas on tõenäoline, et käitub vägivaldselt? Jah, 2.ea füüsiline agressiivne käitumine hakkab langema drastiliselt. Suur enamik lastest kuni 12.ea füüsilist agressiooni peale seda enam ei ilmne.
annaabi.ee 
