ACP ehk ACP-SH (acyl carrier protein) - atsüülikandev valk; väikese molekulmassiga valk, mis toimib kui sünteesi vaheühendite kandja. · Rasvhapete süntees toimub tsütoplasmas · Rasvhapete degradatsioon toimub mitokondris · Atsüüli kandja valk (ACP) on sünteesil kasutusel kui atsüülrühma kandja · Süntees toimub multiensüümsel kompleksil rasvhappe süntaasil · Degradatsioonil osalevad kofaktorid NADH ja FADH2 · Sünteesil osaleb kofaktor NADPH b) millise ensüümikompleksi toimel süntees kulgeb Süntees toimub multiensüümsel kompleksil rasvhappe süntaasil c) milline keskse tähtsusega rasvhape on sünteesi lõpp-produktiks (struktuur) Ac-CoA ?? d) mille poolest erinevad rasvhapete -oksüdatsioon ja süntees (vähemalt 3 aspekti) B-oksüdatsioon:
Vitamiin C on samuti redoksreaktsioonides osalev ühend. Enamik loomasid, va primaadid on võimelised sünteesima vitamiini C lähtudes glükoosist. Vitamiin C funktsioneerib redutseeriva agendina ja on vajalik teatud metalliliste kofaktorite hoidmiseks redutseeritud vormis. Vitamiin C kasutatakse esiteks proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel kollageeni sünteesil. Teiseks, dopamiini β-hüdroksülaasi reaktsioonis, mille tulemusena sünteesitakse epinefriin ja norepinefriin ning türosiini degradatsioonil. Kolmandaks on vitamiin C üldine antioksüdant ja stimuleerib raua adsorbtsiooni. Tavaliselt on organismis piisav vitamiin C tagavara 3-4 kuuks. Vitamiin B12 (koobalamiin) Vitamiin B12 on keeruka struktuuriga ühend, mis konverteeritakse mitmeks koensüümiks. Vastavad koensüümid funktsioneerivad kui vesiniku aatomi ümberpaigutusreaktsiooni katalüsaatorid, kusjuures samas toimub mingi teise rühma (NH2, CH3) ümberpaiknemine vesiniku asemele. Vitamiin B12 funktsioneerib ka kui
Translatsioon peatub ning aktiveerub ribosoomi 50S subühikuga seondunud RelA. RelA on (p)ppGpp süntetaas I. ppGpp mõjutab otseselt geeniekspressiooni, seda nii transkriptsiooni kui ka translatsiooni tasemel. Kaudselt on ppGpp olemasolust mõjutatud DNA sünteesi, rekombinatsiooni ja reparatsiooniga seotud protsessid. ppGpp mõju transkriptsioonile Stabiilse RNA (rRNA ja tRNA) geenide transkriptsioon on ppGpp poolt inhibeeritud. Aminohapete biosünteesi ja C-allikate degradatsioonil osalevate operonide transkriptsioonitase suureneb. ppGpp poolt negatiivselt reguleeritavate promootorite puhul põhjustab see nukleotiid RNA polümeraasi dissotseerumise avatud kompleksist. ppGpp mõju translatsioonile ppGpp translatsiooni pärssiv mõju ilmneb mitmeti. ppGpp interakteerub translatsiooni initsiatsioonifaktoriga IF-2 ning blokeerides initsiaator-tRNA-kompleksi seondumise ribosoomiga.
13 4. Geeniekspressiooni regulatsioon mRNA stabiilsuse kaudu mRNA hulk rakus sõltub sellest, kui kiiresti mRNA-d sünteesitakse ja degradeeritakse. Seega on geeniekspressiooni seisukohalt lisaks transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsioonile oluline ka mRNA stabiilsus rakus. Kui teatavat geeni enam ei transkribeerita, kuna vastavat geeniprodukti pole hetkel rakus vaja, tuleb vastav mRNA kiiresti lagundada. mRNA degradatsioonil on sageli oluline roll ka geenide ekspressiooni taseme reguleerimisel operonisiseselt. Erinevate mRNA-de poolestusaeg bakterirakus varieerub enamasti vahemikus poolest minutist kuni 5 minutini. Nii võib ka erinevate geenide mRNA eluiga operonisiseselt olla väga erinev. mRNA degradatsioonil puudub ühtne rada. Iga individuaalse mRNA stabiilsuse seisukohalt on olulised nii tema sekundaarstruktuur kui ka translatsiooni kiirus. Teatavad sekundaarstruktuurid stabiliseerivad mRNA-
annaabi.ee 
