Teraste puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsinikusisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt plastsed. Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähendavad plastsust. -2- Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plastsus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahemikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski väheneb. Deformeerimiskiiruse all mõistetakse survetöötlusmasina (vasar, press) tööorgani liikumiskiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plastsus (deformeeritavus) väheneb. Mõnede metallisulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskiirustel (näiteks plahvatusega stantsimine) aga hoopiski suureneda. 1.1.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a)
rist. sus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahe- Survega töötlemisel toimub pooltoodete (too- mikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas dete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurve- väheneb. töötlust ja kuumsurvetöötlust. Külmsurvetöötluseks Deformeerimiskiiruse all mõistetakse surve- nimetatakse survetöötlust temperatuuridel allpool töötlusmasina (vasar, press) tööorgani liikumis- metallisulami rekristalliseerumis- temperatuuri. Terastel on see temperatuur 500...600 °C. Külmsurvetöötlusega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu deformatsiooniaste on piiratud. Kuumsurvetöödeldakse tempe- ratuuridel, mis on üle metalli- sulami rekristalliseerumistempe- ratuuri. Kuna rekristalliseerumi-
annaabi.ee 
