tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat tatud tunnete väljendus. Nad kujutasid kõike dramaatiliselt, ümbritsevat väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud.
vertikaalset tsentrifugaalvalu (sele 2.8). Tsentrifugaalvalu eeliseks on võimalus saada sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. Puudub vajadus valukanalite süsteemi järgi. Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam õõnsaid valandeid, näiteks malmtorud, automootori malmhülsid jms. 31.Metallide survetöötlus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, 32. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh
Soonetamine seisneb soonerauaga toorikutesse mitmesuguse kujuga soonte tegemises. Soonetamine on ettevalmistav operatsioon toorikutesse astmete ja süvendite tegemisel. Painutamisega toodetakse painutatud teljega tooteid ja toorikuid. Painutatakse enamasti spetsiaalset alusstantsi kasutades. Väänamine seisneb tooriku ühe osa pööramises teise suhtes ümber pikitelje. Tükeldamisel eraldatakse toorik osadeks sepakirveid kasutades. Sepakeevitamist kui ühte plastse deformeerimisega keevitamise alaliiki kasutatakse harva, peamiselt remonditöödel. Sepistamisel kasutatavad tööriistad saab funktsionaalse tunnuse järgi liigitada põhi- ja abitööriistadeks. Põhitööriistu kasutatakse otseselt metalli deformeerimiseks. Abitööriistu kasutatakse tooriku kinnihoidmiseks ja toorikuga manipuleerimiseks. Abitööriistade hulka kuuluvad käsitsi sepistamisel sepapihid e. sepatangid. Suurte toorikutega manipuleerimiseks kasutatakse manipulaatoreid. Sepistusseadmed
Pikideformatsioon = varda telje sihiline deformatsioon (pikenemine ja/või lühenemine) (ka joondeformatsioon, normaaldeformatsioon, pikkedeformatsioon, lahknemine).Deformeerumine toimud varda telje sihis. 8. Millised on pikke tunnused? Varda tõmme ja surve Pike varda tööseisund, kus : · varda pikkus muutub (teatud juhtudel ka mitte); · varda telg jääb sirgeks; · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega. 9. Milles seisneb põikdeformatsioon pikkel? Varda deformeerimisega paiknevad materjali osaksesd ringi -- pikkuse muutudes muutub ka ristlõike pindala (mõnikord ka kuju): · tõmmatud varda pikenemisega kaasneb ristlõike pindala vähenemine; · surutud varda lühenemisega kaasneb ristlõike pindala suurenemine 10. Mis on Poisson'i tegur? Possioni tegur on laiuse suhtelise muutuse ja pikkuse suhtelise muutuse jagatis. µ= -×/ 11. Mis on tahke keha sisejõud? Tahke keha sisejõud = jõud keha osade (elementaarosakeste) vahel, mis: säilitavad tema
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami
Deformatsioon = detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) 2.4. Milles seisneb materjali elastsus? Elastsus = materjali omadus koormuse vähenedes taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed (osaliselt või täielikult) 2.5. Millised on pikke tunnused? · varda pikkus muutub (teatud juhtudel ka mitte); · varda telg jääb sirgeks; · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega 2.6. Milles seisneb põikdeformatsioon pikkel? Varda deformeerimisega paiknevad materjali osaksesd ringi -- pikkuse muutudes muutub ka ristlõike pindala (mõnikord ka kuju): · tõmmatud varda pikenemisega kaasneb ristlõike pindala vähenemine; · surutud varda lühenemisega kaasneb ristlõike pindala suurenemine 2.7. Mis on Poisson 'i tegur? Poisson'i tegur=laiuse suhteline muutus: pikkuse suhteline muutus ehk = /, "" näitab, et ja ' on alati vastasmärgilised)
ekspressiivne abstraktsionism) Ekspressionism I ms eel: tegemist oli peamiselt sakslastega. Dresdeni kunstirühmitus oli ,,Die Brücke", seal tegutsesid kunstnikud Heckel, SchmidtRottluff, Kirchner, mõnda aega ka Nolde. Teatud aja nad elasid nad koos kommuunina. Ekspressionistid nägid kõike dramaatilises valguses, elasid kaasa ühiskonnaelu erinevatele aspektidele. Oma suhtumist väljendasid nad inimeste ja esemete deformeerimisega, kasutasid tooreid ning poriseid värve. Inimeste ilmed olid sageli jõhkrad ning neid ei huvitanud ilu ja harmoonia. Kubism Kubismi kõrgperiood oli alates 19071912, aga erinevates maades esines seda ka tunduvalt hilisemal ajal. Paralleelselt fovismiga hakkas tekkima kubism, millest räägitakse alates 1907st aastast. Lähtekohaks loetakse Cezanne'i, eelkõige tema ,,Suplejaid", ta püüdis nähtavais esemeis näha nende põhivorme ja struktuure, talle avaldas mõju ka neegerplastika
Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine, mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). 18. Kalestumine, rekristalliseerumine Kalestumine- plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises – mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess – rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine
(ka joondeformatsioon, normaaldeformatsioon, pikkedeformatsioon, lahknemine) Varda tõmme ja surve = · varda pikkus muutub (teatud juhtudel ka mitte); = Pike = · varda telg jääb sirgeks; varda tööseisund, kus (Joon. 2.2): · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega. 2.2.2. Põikdeformatsioon Varda deformeerimisega paiknevad materjali osaksesd ringi -- pikkuse muutudes muutub ka ristlõike pindala (mõnikord ka kuju): · tõmmatud varda pikenemisega kaasneb ristlõike pindala vähenemine; · surutud varda lühenemisega kaasneb ristlõike pindala suurenemine (Joon. 2.3). Tõmme Surve l l l
sellega metalli sitkuse ja plastsuse kasvu. Ülaltoodust nähtub, et mõlemal TMT viisil algul tehakse terase plastne deformeerimine, selle järel termotöötlus- karastamine ja madal noolutus temperatuuril 100-200 0C. Kuid mehaaniliste omaduste parandamiseks võib teha ka vastupidi- algul moodustada metallis termilise töötlemisega sobilik struktuur ja siis selle deformeerimisega saavutada kõrged omadused. Üheks nendest moodustest on ülevalpool arutatud patenteerimine- kõrgtugeva traadi saamise meetod, kus kõrgsüsinikuterase austeniseerimisega moodustatakse plastne struktuur ja pärast selle deformeerimisega saadakse kõrged tugevuse näitajad. Teiseks selliseks mooduseks on nn. marforming, mis seisneb karastatud terase plastses deformatsioonis. Tugev ja madalplastne martensiit lubab kasutada ainult väikesed deformeerimise asted
kasutatakse valupead (kompensaatorit). Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis.Valuvormid täidetakse valukoppade abil. Sellele järgneb valandi tardumine ja ettenähtud 31.Metallide survetöötlus temperatuurini • Ehk vormimine plastse deformeerimisega jahutamine. Malmvalandid jahutatakse • põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt temperatuurini 400…500 °C, tugevamad terasvalandid tardunud olekus temperatuurini 500…700 °C. • Jäätmeid praktiliselt ei teki Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite • Kasutatakse suurt jõudu
kahe tugevdamismooduse plastse deformeerimise ja karastamise ühendamist. Terase termomehaaniline töötlemine (TMT) seisneb austeniidi deformeerimises ja jahutamises ning sellest tulenevates faasimuutustes (martensiidi tekkes või austeniidi lagunemises). Põhilisteks termomehaanilise töötluse viisideks on kõrge- ja madalatemperatuurne termomehaaniline töötlus ning ka eespool vaadeldud isotermkarastus sellele järgneva deformeerimisega ja deformatsioonkarastus. 5. Malmi termotöötlus. Erinevalt terase termotöötlusest kasutatakse malmide korral nende mehaaniliste omaduste tõstmiseks termilist töötlemist harva, kuna termotöötlusega on võimalik muuta ainult metalse põhimassi struktuuri (vajaliku struktuuri saab enamikul juhtudel juba valandi tootmisel - mitte aga grafiidiosakeste suurust, kuju või jaotust. Malmide korral kasutatakse samu termotöötluse mooduseid, mis teraste korral.
tootmisel. Sellised tooted on näiteks Al-sulamitest karburaatoridetailid, mootorrataste silindriplokid, Cu- sulamitest sanitaartehniline armatuur jms. 53 2.3. Survetöötlus stantsimine (lehtvormimisprotsess). 2.3.1. Liigitus 2.3.2. Metallide survetöödeldavus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avalda- ja järelikult ka omaduste oluline muutumine vad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemis- kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugev- temperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. nemises mida suurem on plastne deformeeru- Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus
annaabi.ee 
