10. Defineerige plastne deformatsioon. Plastne deformatsioon keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. 11.Sõnastage Hooke´i seadus, kirjutage vastav valem, tehke joonis koos selgitustega. Hooke'i seadus. Elastsetel deformatsioonidel tekkiv elastsusjõud on esimeses lähenduses võrdeline deformatsiooniga: , kus x on keha pikkuse muutus, k selle keha jäikus. Miinusmärk tuleb sellest, et elastsusjõu vektor on suunatud deformatsioonivektorile vastupidises suunas. [k] = 1 N/m 12.Kirjutage valem keha jäikuse arvutamiseks. 13.Defineerige keha suhteline pikenemine. 14.Defineerige mehaaniline pinge. 15.Defineerige materjali elastsuspiir ja purunemispiir. Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku suhtelist pikenemist, mille järel materjal veel taastab oma esialgse kuju. Materjali purunemispiiriks nimetatakse minimaalset suhtelist pikenemist, mis põhjustab materjali purunemise. 16
võrdeline deformatsiooniga: Fel = -kx , (4.12) kus x on keha pikkuse muutus, k selle keha jäikus. Miinusmärk tuleb sellest, et elastsusjõu vektor on suunatud deformatsioonivektorile vastupidises suunas ( Fel x ). Elastsusjõu moodulit arvutades jätame ära vektorimärgid, samuti miinuse. [k ] = 1 N . m Keha jäikus kui elastsusjõu mooduli ja seda põhjustanud deformatsiooni pikkuse suhe sõltub nii deformeeritava keha mõõtmetest (pikkus ja ristlõikepindala), kui ka keha materjali omadustest: ES k= , (4.13) l
Elastsetel deformatsioonidel tekkiv elastsusjõud on esimeses lähenduses võrdeline deformatsiooniga: r s Fel = − kx , (4.12) 7 kus x on keha pikkuse muutus, k selle keha jäikus. Miinusmärk tuleb sellest, et elastsusjõu r r vektor on suunatud deformatsioonivektorile vastupidises suunas ( Fel ↑↓ x ). Elastsusjõu moodulit arvutades jätame ära vektorimärgid, samuti miinuse. [k ] = 1 N . m Keha jäikus kui elastsusjõu mooduli ja seda põhjustanud deformatsiooni pikkuse suhe sõltub nii deformeeritava keha mõõtmetest (pikkus ja ristlõikepindala), kui ka keha materjali omadustest: ES k= , (4.13) l
annaabi.ee 
