7. KÜSIMUSED Millised on betooni põhilised omadused? • Poorsus – vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust. Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust, selle teket aitab vältida tsemendi ja täitematerjalide valik, veehulga vähendamine segus, paigaldus- ja kivistamistehnoloogia ning mõningate lisandite kasutamine. • Tugevus (surve-, tõmbe-, nakketugevus). • Deformatsiooniomadused (elastne deformatsioon, roome ja mahukahanemine). • Külmakindlus - määratakse massikaoga kindla arvu külmumis-sulamistsüklite läbimisel. • Tihedus - määrab ära betooni kasutusala ja otstarbe. Mida mõistetakse betooni klassi all? Klass määratakse kvaliteedinäitaja (näiteks tugevuse) teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi. Survetugevuse põhjal jaguneb betoon klassideks (mida tähistatakse survetugevusklassi tähisega C)
[1, p. 206] Ülikerge betooni väike mahumass saadakse tema struktuuris tehislikult moodustatud gaasimullikeste või eriti kerge poorse täitematerjali arvel. Ülikerget betooni kasutatakse eeskätt soojaisoleermaterjalina. [1, p. 206] Foto 1 Poorbetoonplokkidest sein [3] 1.1 . Betooni tähtsamad omadused Betooni iseloomustavad paljud omadused: tugevus (surve-, tõmbe-, nakketugevus jne), deformatsiooniomadused (elastne deformatsioon, roome ja mahukahanemine), tihedus, külma- ja kulumiskindlus, veetihedus, vastupidavus keemilistele mõjutustele, dekoratiivsus ja veel muudki. Betoonil on mõningaid, eeskätt betooni tugevusega seotud omadusi, millel on betooni kvaliteedi hindamisel üldisem tähendus. Selliseid projekteerimisel etteantavaid põhilisi betooni kvaliteedinäitajaid nimetatakse betooni klassideks või markideks. Seejuures klass või mark on
3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1
Materjalide tugevusnäitajate seos niiskusega; elastsusmoodul(tugevus) sõltub niiskustingimustest. külmuvate peeneteraliste materjalide moodulid on kevadel väiksemad, kui suvel või sügisel. sama on olukord ka siis kui põhjavesi on aluspinnase pinna lähedal 18. Materjalide omaduste ja tingimuste mõju deformatsioonidele; materjalidel, mille sõelkõver on ühtlaselt kaarduv, maksimaalne tera läbimõõt suur ja mis sisaldavad vähe savi on üldjuhul head taastuvad ja püsivad deformatsiooniomadused. tiheduse suurenemine suurendab sidumata materjalide jäikust. murtud piinaga kivimaterjal on vastupidavam defile, kivi tugevus on oluline katendi ülemises sidumata kihis 19. Defektide tüübid ja nende teke; praod(põik piki nurga all vuugipragu võrkpragu), ebatasasused (pikisuunalised-lained, põiksuunalised-roopad), lagunemised(murenemine augud) tekivad vajumisest(kehv alus), raskest liiklusest, külmakerge,
................................................................................................. 30 4.3.1 Müüritise survetugevus ........................................................................................... 30 4.3.2 Müürituse nihketugevus .......................................................................................... 31 4.3.3 Armeerimata müüritise normpaindetugevus ........................................................... 32 4.4 Müüritise deformatsiooniomadused ............................................................................... 33 4.4.1 Deformatsioonid müüritise koormamisest .............................................................. 33 4.4.2 Muud deformatsioonid ............................................................................................ 34 4.4.2.1 Roomamine (roome) ........................................................................................ 34 4.4.2
pinnasevee tasemest, kapillaartõusu kõrgusest, külmumissügavusest. Pinnase külmumissügavust mõjutavad väliskliima, pinnase omadused, eelkõige soojajuhtivus, hoone omadused, maapinna omadused (lumikatte paksus, taimestik maapinnal) Geoloogiline uuring - uuritava maaala andmed, töömetoodika - pinnase tüüp ja kihilisus, mahumass ja suhteline tihedus või tugevus - pinnasevee tase või poorivee profiil - pinnase esialgsed tugevus- ja deformatsiooniomadused - saastatud pinnase või pinnasevee omadused - vähemalt kolme püstlõike uuringut - töö tulemustest johtuvad järeldused ja soovitused koos vastava põhjendusega Vundamendi projekteerimisel tuleb tagada - vundamendi aluspinna tugevus - vajumi jäämine ehitise jaoks lubatavatesse piiridesse - vältida külmakergete ohtu vundamendile - keldriruumide soojus- ja niiskusreziim'
Parast sidekivisse prao tekkimist lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. Arvestades kõiki neid asjaolusid tuleks nüüd kujundada müüritise seotised ja konstruktsioon. Ajaloo vältel on need seotised kujunenud katse-eksituse meetodil, kaasajal on juba teadlikult väljapakutud mitmesuguseid seotisi ja lahendusi müüritise kujundamisel. 9, Müürituse deformatsioonid, erinevatest deformatsioonidest tulenevad probleemid Müüritise deformatsiooniomadused Deformatsioonid müüritise koormamisest Nagu uurimised on näidanud moodustab müüritise deformatsioonidest põhilise osa mördi deformeerimine. Seega on müüritise deformatsioonide vähendamise teeks mördivuugi hoidmine minimaalse (normaalse) paksuse juures. Müüritise kui hapra materjali deformatsioonid on peale elastsete deformatsioonide seotud mikropragude tekkimisega nii mördis, kui ka kivides. Mikropragude teket võib vaadelda, kui plastseid ja pöördumatuid deformatsioone
peab olema kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, mis suurendaks nende koormustaluvust ja soojapidavust ning vähendab veeimavust. Geoloogiline uuring Pinnase eeluuringud ehitise asukoha määramiseks ja eelprojekti koostamiseks peavad sisaldama järgnevaid andmeid: Uuritava maa-ala andmeid, töömetoodika jne Pinnase tüüp ja kihilisus, mahumass ja suhteline tihedus Pinnasevee tase või pooriveerõhu profiil Pinnase esialgsed tugevused ja deformatsiooniomadused Saastaud pinnase või pinnasevee esinemine Vähemalt kolme püstlõike uuringut Töö tulemustest johtuvad järeldused ja soovitused koos vastava põhjendusega. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema: Piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitiselt tulevaid koormusi Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohtu Püsiv Vundamendi projekteerimisel tuleb tagada:
annaabi.ee 
