poorsusteguri ja koormuse omavahelise seose järgi (katse ödomeetriga, stabilomeetriga) so tingimustes, kus puudub pinnase külglaienemise võimalus. Katse tulemusena saadakse kompressioonikõver (e - teljestikus), mis iseloomustab deformatsiooni ja koormuse vahelist seost. Kompressioonikõver on üldjuhul logaritmiline. Kõvera kallet = (e1 - e2) / (2 - 1) nimetatakse kompressioonimooduliks. Deformatsioonimoodul E = (1+e) /, kus =1-(22 / (1-)) - pinnase põiklaienemistegur. Pinnase deformatsioonimoodulit on võimalik leida ka välitingimustes. 14. MIS ON ÜLETIHENENUD PINNASED? Normaalselt tihenenuks loetakse pinnast millele ei ole kunagi mõjunud suurem pinge, kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Kui pinnas on varem tihenenud suurema pinge all kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge, nimetatakse pinnast ületihenenuks. Ületihenemise põhjused võivad olla mitmesugused - liustikujää koormus, praeguseks eemaldatud
omavahelise seose järgi (katse ödomeetriga, stabilomeetriga) so tingimustes, kus puudub pinnase külglaienemise võimalus. Katse tulemusena saadakse kompressioonikõver (e - teljestikus), mis iseloomustab deformatsiooni ja koormuse vahelist seost. Kompressioonikõver on üldjuhul logaritmiline. Kõvera kallet = (e1 - e2) / (2 - 1) nimetatakse kompressioonimooduliks. Deformatsioonimoodul E = (1+e) /, kus =1-(2µ2 / (1-µ)) - pinnase põiklaienemistegur. Pinnase deformatsioonimoodulit on võimalik leida ka välitingimustes. 2.3.5. Pinnase nihketugevus. Pinnaseosakeste vastastikust nihkumist takistavad höördejõud (V*f, kus V on pinnale risti mõjuv jõud ja f on hõõrdetegur, f = tan ) ja kohesioonijõud (c*A, kus c on nidusus ja A on osakeste puutepindade suurus). Pinnase nihketakistus T = V*tan + c*A. Pinnase nihkepinge saame kui leiame nihketakistuse pinnaühikule (T / A): = * tan + c.
vastupanu elastsele deformatsioonile, vaid nii plastsele kui ka elastsele, siis eeltihenemissurve pc. Väiksema koormise puhul toimub tihenemine peamiselt deformatsioonimooduliga E. nimetatakse teda deformatsioonimooduliks. Juhul kui on vaja eristada roome arvel ja ei ole õieti filtratsioonilise konsolidatsiooniteooria abil käsitletav. ***1.7 Pinnase nihketugevus Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe deformatsioonimoodulit elastsusmoodulist, tähistatakse esimest E0-ga. Pinnas Graafikutelt ei ole selgelt väljaloetav näiteks s100. pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis võib käituda ka elastse materjalina. Korduval koormamisel muutub jääva 1.6.1.3 Teised kokkusurutavuse määramise laboratoorsed meetodid teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine.
E= (4.9) mv Kuna E ei väljenda pinnase puhul vastupanu elastsele deformatsioonile, vaid nii plastsele kui ka elastsele, siis nimetatakse teda mitte elastsusmooduliks vaid deformatsioonimooduliks. Juhul kui on vaja eristada deformatsioonimoodulit elastsusmoodulist, tähistatakse esimest E0- ga. Pinnas võib käituda ka elastse materjalina. Korduval koormamisel muutub jääva deformatsiooni osa iga tsükliga järjest väiksemaks ja lõpuks taastub koormise vähenemisel kogu deformatsioon (joon 4.4). e p la s tn e e la s tn e k ordu v J o o n i s 4
annaabi.ee 
