docstxt/124145923334016.txt
(kujumuutusest) tingitud vajum. Pinnas ei tihene · Vaivundamendi all 5m; 5d+5m Summeerimismeetod on vähem range kui ja veesisaldus ei vähene b)Arvutada võib tavaliste · Süvendite korral t+5m elastsusteooria lahendus ja põhineb real eeldustel: vajumisarvutuste seostega kasutades Nõrkade pinnaste esinemisel peab need läbima Pinge jaotus kihilises pinnases on sama deformatsioonimooduli asemel elastsusmoodulit, täies ulatuses Uuring peab hõlmama kõiki kui ühtlases poolruumis viimase saab määrata kolmtelgsel survel pinnasekihte, mis võivad mõjutada · Pinnase deformatsioon sõltub ainult c)Lauskoormuse ja veeküllastunud pinnase korral projekteeritava ehitise käitumist
Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 13. MIDA ISELOOMUSTAB PINNASE DEFORMATSIOONIMOODUL E? Pinnase deformatsioonimoodul - E - iseloomustab pinnase kokkusurutavust ja on tinglikult Hooke´i elastsusmooduli analoogiks pinnasemehaanikas, kuid erinevalt Deformatsioonimooduli saab arvutada poorsusteguri ja koormuse omavahelise seose järgi (katse ödomeetriga, stabilomeetriga) so tingimustes, kus puudub pinnase külglaienemise võimalus. Katse tulemusena saadakse kompressioonikõver (e - teljestikus), mis iseloomustab deformatsiooni ja koormuse vahelist seost. Kompressioonikõver on üldjuhul logaritmiline. Kõvera kallet = (e1 - e2) / (2 - 1) nimetatakse kompressioonimooduliks. Deformatsioonimoodul E = (1+e) /, kus =1-(22 / (1-)) - pinnase põiklaienemistegur.
millega kaasneb niiskuse järsk kasv ja kandevõime suur langus). Kaljupinnased vees ei lagune, kuid pehmenevad. Seda iseloomustab pehmenemistegur - - veeküllastunud ja kuiva kivimi survetugevuste suhe. 2.3.4. Deformatsioonimoodul. Pinnase deformatsioonimoodul - E - iseloomustab pinnase kokkusurutavust ja on tinglikult Hooke´i elastsusmooduli analoogiks pinnasemehaanikas, kuid erinevalt Deformatsioonimooduli saab arvutada poorsusteguri ja koormuse omavahelise seose järgi (katse ödomeetriga, stabilomeetriga) so tingimustes, kus puudub pinnase külglaienemise võimalus. Katse tulemusena saadakse kompressioonikõver (e - teljestikus), mis iseloomustab deformatsiooni ja koormuse vahelist seost. Kompressioonikõver on üldjuhul logaritmiline. Kõvera kallet = (e1 - e2) / (2 - 1) nimetatakse kompressioonimooduliks. Deformatsioonimoodul E = (1+e) /, kus =1-(2µ2 / (1-µ)) - pinnase põiklaienemistegur
lõpuks taastub koormise vähenemisel kogu deformatsioon (joon 4.4). e p la s tn e e la s tn e k ordu v J o o n i s 4 . 4 K o m p r e s s i o o n i g r a a f ik k o r d u v a l k o o r m a m is e l Deformatsioonimooduli leidmiseks peab teadma pinnase Poisson'i tegurit. Seda saaks määrata, kui õnnestuks kompressioonikatsel otseselt mõõta horisontaaljõu suurust. See on aga sedavõrd komplitseeritud, et tavaliste ödomeetritega ei ole määramine võimalik. Seepärast kasutatakse spetsiaalsete uuringutega eri pinnaseliikide kohta leitud andmeid. Uurimused näitavad, et väärtused kõiguvad küllaltki laiades piirides ka ühe pinnaseliigi puhul
deformatsiooni osa iga tsükliga järjest väiksemaks ja lõpuks taastub koormise Pinnase kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse lisaks ödomeeterteimile Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse vähenemisel kogu deformatsioon. veel kolmtelgse surve seadet või selle lihtsamat erijuhtu, üheteljelist survet. ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest Deformatsioonimooduli leidmiseks peab teadma pinnase Poisson'i tegurit, Mõlemat kasutatakse eeskätt pinnase tugevusparameetrite määramiseks. tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim selleks kasut spetsiaalsete uuringutega eri pinnaseliikide kohta leitud andmeid. Kolmtelgse survega teimimisel koormatakse hermeetilises kambris olev Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja
annaabi.ee 
