= (0,88 / 111,27) *100 = 0,9 [%] Katkeahenemine = (A0-Au)/A0 *100% A0 - algristlõikepindala Au ristlõike pindala purunemise järel = (0,3)/310,4 *100 = 0,1 [%] Joonis 3. Malmi tõmbediagramm 4 Joonis 4. Malmi moone ja pinge vaheline seos Katsetatud malmi tõmbetugevus on 239 MPa. Purunemispilt ja põhjused: Malm on habras materjal, mistõttu ei teki kaela ning keha puruneb nähtavate deformatsioonideta. 5
teemant. 19. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. 20. Standardne puidu niiskus on 15%. 21. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. 22. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. 23. Puidu kui ehitusmaterjali positiivsed omadused: väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), sobivus väga paljudesse kohtadesse. 24. Puidu kui ehitusmaterjali negatiivsed omadused: ebaühtlane struktuur
omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust; - detaili tüübist (kuju, valmiostamisviis, pinnatöötlus). Keevisega detailid eriti ohtlikud - materjali struktuur rikutud, palju võimalikke mikroprgusid, pingekontsentratsioon. Täielikult läbi keevitatud põkkõmblus ja nurkõmblus Väsimuspurunemine toimub tavaliselt ilma nähtavate deformatsioonideta. Pikaajalise protsessi käik on jälgitav ainult selle lõppfaasis. Purunemispind on enamast jaotatud kahte ossa, kuna väsimuspurunemine on seotud prao tekkimise ja levimisega. Prao korduval avanemisel ja sulgumisel tekib lihvitud pind. Ülejäänud murdepinna osa on jämeda struktuuriga, mis tekib hapral purunemisel. Väsimusarvutus Konstruktsiooni väsimusarvutuse eesmärgiks on tagada vastuvõetava tõenäosusega, et
) Kui deformatsioonid peale väliskoormuse eemaldamist kaovad, siis nimetatakse neid elastseteks deformatsioonideks ja keha, mis taastab peale väliskoormuse eemaldamist oma kuju ja mõõtmed elastseks. Deformatsioonid mis peale väliskoormuse eemaldamist jäävad nimetatakse plastseteks e jääkdeformatsiooniks. Kehi, mis säilitavad peale koormuse eemaldamist deformatsioone, nimetatakse plastseteks. Materjalide omadust deformeeruda märgatavate plastsete deformatsioonideta nimetatakse plastsuseks. Materjale, mis purunevad märgatavate plastsete deformatsioonide ilmnemiseta nimetatakse habrasteks Tugevus: detaili vastupanuvõime purunemata vastu panna koormustele(voolavuspiir) Jäikus: detaili vastupanuvõime deformeerumata vastu panna koormustele(elastsete deform piirkond) Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus)
jõu väärtuseni elastne deformatsioon (Hooke´diagrammi lineaarne piirkond), jõu suurenedes hakkab materjal voolama st. jääv deformatsioon suureneb välisjõudu suurendamata (voolavus). Materjalid jaotatakse (deformeerumise järgi) habrasteks ja sitketeks: a) Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad (teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. b) Habrastele materjalidele on omane puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). KUUMSIN 10 SURVETUGEVUS Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määratav näitaja. Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Ehitusmaterjalina töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon.
kristalliinset ja amorfset piirkonda, toatemp-l jäigad) -termoreaktiivid(tahkuvad pöördumatult, ristsillatud, täielikult amorfsed. toatemp-l haprad ja jäigad) -elastomeerid(võimalik vormida ainult üks kord,ristsillatud- harvem kui termoreaktiividel,saab deformeerida ilma jäävate deformatsioonideta,amorfsed,toatemp-l elastsed) Tabel: I D n Läbipaistv r Värv us kirgas(klaasia 11 s) jah 1 7 roheline ei 1 8 valge ei 2 kirgas(toonitu jah 1 d klaas) 2 4 sinine ei Märkus:Tumedalt trükitud võimalikud materjalid osutusid õigeteks
taastu. · Elastseteks nimetatakse neid deformatsioone,mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist. · Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. · Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad(teras).nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. · Habrastel materjalidel on omadus puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). Tõmbetugevus,Rt · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid).proovikehad on vardakujulised ja need rebitakse pooleks. Survetugevus, Rs · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehadega,mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks.seade fikseerib purustava jõu. Survetugevus · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale ,mis purunevad ilma nähtavate derformatsioonideta.
Soojusmahtuvus on soojushulk, mis tõstab aine temperatuuri 1 kraadi võrra. Materjalide soojusmahtuvus: Teras 460 J , Betoon 800 900 J , Puit 2400 2700 J . Suure soojusmahtuvusega materjalid võimaldavad säilitada stabiilset (ruumi) temperatuuri. Väikse soojusmahtuvusega ning hea soojusjuhtivusega materjale kasutatakse jahutitena. Materjali füüsikalised omadused Kuumuskindlus materjali võime vastupanna kõrgete temperatuuride toimele kaotamata oma tugevust, kandevõimet ning deformatsioonideta. Kuumuskindluse järgi liitatakse materjale kuumuskindlad, raskesti sulavad ja kergsulavad: Kuumuskindlad kannatavad temperatuuri üle 1580 °C (k a), Raskesti sulavad 1350 kuni 1580 °C Kergsulavad kannatavad alla 1350 °C. Kuumuskindlaks peetakse materjali, mis säilitab oma tugevuse kõrge temperatuuri või leegi mõjul. Materjali füüsikalised omadused Tulekindlus Tulekindlus materjali võime säilitada oma kuju ja omadusi, mitte sulada ega
pingekomponendid risti nende tahkude ühise servaga,abs.väärtused võrdsed ja suunatud kas selle serva poole või sellest eemale. 10. Pingeseisundi uurimine punktis, normaalpingete üldvalem. taandub kaldpindadel tekkinud pingete leidmiseks,kui on teada eraldatud elementraarkuuni tahkudel mõjuvad pinged. Üldvalem: 11. Siirded ja deformatsioonid. Eristatakse kahte liiki siirded: · keha kui terviku siirded (toimuvad ilma deformatsioonideta) -- jäiga keha mehaanika · siirded, mis on seotud keha deformatsiooniga. Kui keha deformeerub, siis peavad erinevate punktide siirded olema erinevad. Deformatsioon jaguneb: tõmme ja surve, vääne, paine. 12. Tugevusõpetuse peamised hüpoteesid. 1) kõik kehad on absoluutselt elastsed.2) keha materjal on homogeenne 3) keha on isotroopne-keha omadused on kõikides sihtides ühesugused. 13. Hooke'i seadus. pinge on võrdeline deformatsiooniga
koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 5 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1.4. MUUD EHITUSMATERJALIDE OMADUSED Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul
Löögitugevus (löögisitkus) - iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Haprus - on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevat deformatsioonideta. 3. Loetle materjalide termilisi omadusi Külmakindlus - on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Soojajuhtivus - on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojamahtuvus - on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Põlevus - Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega.
Esitada valem w=m*k-r-t ja selgitada muutujate tähendust. A.Lahe valem 3.5, lk 83 Paljud arvutusskeemid koosnevad varrastest, mis on ühendatud sõlmpunktides sidemetega. k- varraste arv, t- toereaktsioonide arv, l- lihtliigendite arv , r- kontaktjõudude arv , w- vabadusastmete arv w=m*k - r - t w= 0 on arvutusskeemi staatikaga määratavuse vajalik tingimus, kuid mitte piisav tingimus. w> 0 arvutusskeemi elemendid võivad paigutuda ilma elementide deformatsioonideta w< 0 arvutusskeemis on liigsidemed ja arvutusskeem staatikaga määramatu. 13. Staatikaga määratavad mitmesildelised talad. Põhiosa ja lisaosa-selgitus, lk 91 Mitmesildelise tala staatikaga määratavust kirjeldasime avaldisega, kus staatikaga määratavuse vajalik tingimus nõuab vabadusastmete arvuks nulli (w = 0 ). Pikijõu puudumisel saame avaldise t + r = 2k-w, kus w=0 t - toereaktsioonide arv (toereaktsiooni tala pikisuunas ei võta arvesse)
· poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on VEEIMAVUS · veeimavus (w); on kapilaaridejõudude toimel materjalisse imendunud vee holk. · Materjali niiskuse on materjali kapillaarjõudude toimel imendunud vee hulk, sinna hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett. SURVETUGEVUS · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5- 20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. PAINDETUGEVUS, Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS
1.5.4.1. Tugevus ja deformatsioon Tugevus on kehade või materjalide võime purunemata taluda pingeid (stress-resistance), mis tekivad mitmesuguste koormuste (load) tulemusena nagu näiteks soojuslikud, mehaanilised jms. Materjalid jaotatakse habrasteks ja sitketeks. · Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad (teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. · Habrastele materjalidele on omane puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. Kõik deformatsioonid võivad olla pöörduvad või pöördumatud Deformatsioone jaotatakse plastseteks ja elastseteks. · Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone, kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu. Neid plastseid deformatsioone, mis kasvavad välist jõudu suurendamata, nimetatakse materjali voolavuseks (yield strength, yield point).
Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale). 2 Looduskivid 1. tardkivimid tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1-30 mm. Ta on peamine
Mehaanilised: isel. materjalide käitumist välisjõudude toimel. ·Tugevus võime purunemata taluda pingeid (jaotatakse habrasteks ja sitketeks). Tugevust määratakse: survele, tõmbele, paintele ja väändele. Tõmbetugevus: määratakse materjalidel, mis deformeeruvad tugevasti pingete tulemusena (to, koormuse jms. muutusest tekitanud sisemiste jõudude intensiivsus, mis on suunatud struktuuri säilimisele). Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele (tala). Kõvadus: materjali pindmise kihi vastupidavus muljumisele või purunemisele välisjõu mõjul. Võimaldab määrata survetugevust ja valida töötlemimeetodit. Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad, killustik teeehituses jne), hinnatakse peenenenud materjali suhe kogu hulka. Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja
> Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. > Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus
Elastsus: omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus: koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Tõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). 2 Puit Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. · Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. · Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne
..64 korda rohkem kui nimivooluga töötamise ajal. Käivitusaeg on suhteliselt lühike. Selle aja vältel ei tohi ükski kaitse rakenduda. Kaitselülititele esitatavad nõuded: ·peakontaktid ja muud peaahela voolujuhtivad osad peavad kestvalt juhtima nimivoolu ilma soojenemiseta üle lubatava temperatuuri; ·vabastil peab olema kõrge tundlikus ·kaitselüliti peab taluma ebanormaalsetes ja avariitalitlustes tekkivaid suuri termilisi ja elektrodünaamilisi koormusi ilma jääk-deformatsioonideta; ·peakontaktid peavad kindlustama piirlahutusvoolu lahutamise ja olema peale rakendumist võimelised jätkama tööd normaaltalitluses; Kaitselülititele esitatavad nõuded: ·kaitselüliti peab olema kiiretoimeline; ·kaarekustutusprotsessi ajal kaitselülitist välja paiskuvate kuumade ioniseeritud gaaside ala peab olema minimaalne; ·kaitselülitid peavad töötama selektiivselt; ·kaitselülitite põhilised tunnussuurused peavad kogu tema kasutusaja vältel olema muutmatud
üksteisega tihedalt koos (tihendamine), samuti anda katendile kalle (kumerus) vee äravooluks. 20 saj. Alguses leidis laialdast kasutust odav bituumen, mida naftatööstuse jääkproduktina sai odavalt kätte. II MS ajendas tähelepanu konstruktsiooni tugevuse projekteerimisele ja tehnoloogiate parandamiseks. Postulaat: Tee peab olema mugav, hea haardega ja ohutu; Katend peab olema võimeline kandma projekteeritud liikluskoormust ilma märkimisväärsete deformatsioonideta ja nende seotud kattekihid ei tohi praguneda liikluse ja ilmastiku mõjul tekkivate pingete ja deformatsioonide tõttu. Katendi kihtidel peab olema piisav koomrmuse jagamise võime aluspinnale.
Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest. 3. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga
_ Külmakindlus: omadus taluda veega täisimbunult paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma lagunemata _ Veekindlus omadus takistada vee läbitungimist _ Adsorbtsioon ja sedimentatsioon Mehaanilised omadused (materjalide käitumine välisjõudude toimel) _ Tugevus võime purunemata taluda pingeid (jaotatakse habrasteks ja sitketeks). _ Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. _ Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele. _ Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad jne) _ Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). _ Deformatsioon materjali kuju või pikkuse muutus, mis tekib välisjõudude toimel. Looduskivid: suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalne mass
Elastsus:omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus:kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). Muud EM omadused: Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse
koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline savi, mört või püsiv vask, aluminium plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit
võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jms. 7. PLASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium). 8. HAPRUS materjali omadus puruneda järsku ilma eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (kivimaterjalid, malm jms) 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda
väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Archimedese seadus on ühtlasi laeva ujuvuse hüdrostaatika seadus. Iga veepinnal ujuva laeva mass on võrdne tema poolt välja tõrjutud vee massiga. Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid Laeva tugevus mõiste · Laeva tugevus on laeva võime purunemata või praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta taluda ekspluatatsioonis esinevaid välisjõude · Laeva kere peab olema küllaldaselt tugev ja jäik, et panna vastu temale rakendatud jõududele ilma purunemata ja jääk deformatsioonita (kere materjali valik). · Laeva kerele mõjub koormus tema enda massist (pannul, talastik, vaheseinad), veetavast lastist, seadmetest, tagavaradest,see on suunatud alla (need raskusjõud on staatilised jõud)
9)Elastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid, puit. 10)Plastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plasted materjalid on hästi vormitavad. Püsiva plastsusega on nt. vask, alumiinium. 11)Haprus-mtrjli omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid on kivimaterjalid ja malm. 4.Puidu omadused-niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid 1)Positiivsed: väike tihedus, küllalt suur tugevus, väike soojajuhtivus, väga hõlbus töötlemine, sobivus. 2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav. 3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas. Värvus tumeneb aja jooksul õhu ja päikese toimel
peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. (kumm) Plastsus materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Nad on hästi vormitavad (savi, pahtelsegu) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nemetamisväärsete eeelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Kiirgustihedus materjali võimet neelata raduoaktiivset kiirgust, kiirguse neelavus on seda suurem mida suurem on tihedus. Aukustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. 4
täitumisel veega. Uppumatus tagatakse: 1. Konstruktiivsete meetmetega projekteerimise ja ehitamise käigus 2. Organisatsiooniliste meetmetega laeva ekspluatatsiooni käigus 3. Operatiivsete meetmetega vigastuse korral UPPUMATUS = PÜSTUVUS + KORPUSE TUGEVUS + UJUVUS 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid Laeva tugevus on laeva võime purunemata või praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta taluda ekspluatatsioonis esinevaid välisjõude Laeva kerele mõjub koormus tema enda massist (pannul, talastik, vaheseinad), veetavast lastist, seadmetest, tagavaradest,see on suunatud alla (need raskusjõud on staatilised jõud) Vee üleslükkejõud on suunatud alt üles, (vaikses vees on ka see jõud staatiline) Laevale mõjuvad jõud võib jagada kahte kategooriasse: alalised või alaliselt mõjuvad, mis avaldavad mõju kogu ekspluatatsiooniaja vältel: kere kaal, mehhanismide
keredetaile. Liimimisega saab teha ka remonditöid metallpindadel kleepides aukudele või pragudele lapp-plaate. Liimiga kinnitatakse metalli külge paljud isolatsioonimaterjalid. Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele välisjõududele. Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. Praktikas väljakujunenud konstruktsioonid on küllaldase tugevusega ja küllalt jäigad
Liimimisega saab teha ka remonditöid metallpindadel kleepides aukudele või pragudele lapp-plaate. Liimiga kinnitatakse metalli külge paljud isolatsioonimaterjalid. Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele välisjõududele. Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. Praktikas väljakujunenud konstruktsioonid on küllaldase tugevusega ja küllalt jäigad.
keredetaile. Liimimisega saab teha ka remonditöid metallpindadel kleepides aukudele või pragudele lapp-plaate. Liimiga kinnitatakse metalli külge paljud isolatsioonimaterjalid. Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele välisjõududele. Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. Praktikas väljakujunenud konstruktsioonid on küllaldase tugevusega ja küllalt jäigad
annaabi.ee 
