vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud üks njuuton, siis on välja magnetinduktsioon 1T. 1T= 1N/1A*1m. LORENTZI JÕUD. Ampeare'i seaduse põhjal mõjub magnetväljas juhtmelõigule jõud, mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjuvatest jõududest. F=BIl sin . Lorentzi jõud on jõud, millega magnetväli liigutab laetud osakest. Jõu valem tuletatakse ampere'i seaduse valemist, kasutatades voolutugevuse definitsioonvalemit. Ühele osakesele mõjub jõud F L=F/N=Bq0vsin. Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiiruse suund. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON. LENZI REEGEL.
MO Punktmassi impulsimomendiks mingi suvalise etteantud telje OP' suhtes nimetatakse vektorkorrutise LO = r × p projektsiooni sellele teljele. Tema moodul arvutatakse valemist LOP ' = r × p cos , (6.12) kus on nurk vektori O ja telje OP' vahel. L Arvestades impulsimomendi definitsioonvalemit (6.10) saaksime valemi (6.9) viia järgmiselekujule: dL M = , (6.13) dt kus M on punktmassile mõjuva resultantjõu moment suvalise telje või punkti suhtes, L selle punktmassi impulsimoment sama telje või punkti suhtes. Kui võrdleme seda valemiga (5
Valemist (5.5) aja järgi tuletist võttes ja arvestades, et algimpulss on ilmselt konstant, saame integraali definitsiooni põhjal Newtoni II seaduse üldisemal kujul dp Fres = , (5.8) dt mis kehtib siis, kui keha mass pole konstantne. Konstantse massiga keha korral saame impulsi definitsioonvalemit (5.1) arvesse võttes erijuhu Fres = ma . Newtoni II seadus üldisel kujul kehale mõjuv resultantjõud võrdub tema impulsi muutumise kiirusega. 5.1a Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Vaatleme suletud süsteemi, milles asub n keha. Nende kehade omavahelised vastasmõjud on lubatud.
integraali definitsiooni põhjal Newtoni II seaduse üldisemal kujul 1 r r dp Fres = , (5.8) dt mis kehtib siis, kui keha mass pole konstantne. Konstantse massiga keha korral saame impulsi r r definitsioonvalemit (5.1) arvesse võttes erijuhu Fres = ma . Newtoni II seadus üldisel kujul – kehale mõjuv resultantjõud võrdub tema impulsi muutumise kiirusega. 5.1a Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Vaatleme suletud süsteemi, milles asub n keha. Nende kehade omavahelised vastasmõjud on lubatud. r r
pindala on r2, ruudul a2 , jne. Samuti pole oluline, mis ühikuis mõõdetakse pindala, kas ruutmeetrites , hektarites , tiinudes jne. Alati mõõtub pindala mingi pikkusühiku ruuduga. Näiteks kiiruse dimensioon on v = LT-1, so. suurus, mis on määratud pikkuse ja aja suhtega. Jällegi pole oluline, mis ühikutes suurust mõõdetakse. Kiirenduse dimensioon on a = LT-2, siit saame ka jõu dimensiooni F = MLT-2, jne, jne. Dimensiooni leidmiseks kasutatakse antud suuruse definitsioonvalemit ja taandatakse seal kõik suurused põhisuurustele. SI süsteemis on põhisuurused: pikkus, aeg, mass, voolutugevus, temperatuur ja valgustugevus. Miks dimensioonid olulised on? Sellepärast, et neist on füüsikas palju kasu. Nendega on seotud kaks reeglit, mis hõlbustavad füüsikaga tegelemist. See tähendab, et me ei pea alati hakkama sügavalt analüüsima oma tegevust, mõnda asja saab teha automaatselt. I reegel: liita ja lahutada saab ainult ühesuguse dimensiooniga suurusi. See
annaabi.ee 
