Võimsuse sõltuvus kiirusest. Oletame, et mingile kehale mõjub veojõud , mille moodul võrdub hõõrdejõu mooduliga. Sel juhul peab keha liikuma ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Et hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu, siis peab veojõud hõõrdejõu tasakaalustamiseks mõjuma liikumise suunas. Veojõu poolt tehtav töö on lõpmata väikese nihke ds korral seega dA = Fv ds , arendatav võimsus definitsioonvalemi (5.19) põhjal dA ds N= = Fv = Fv v dt dt . Järelikult võrdub hõõrdejõu ületamiseks veojõu poolt arendatav võimsus N = Fv v . (5.21) Seadme kasuteguriks nimetatakse tema poolt tehtud kasuliku töö suhet kogutöösse: A = kas 100% A . (5.22)
Siis silindri vasakpoolses otsas ( x) = ( x) , x kus tuletise väärtus on arvutatud punktis x. Suhteline pikenemine punkti x + x lähiümbruses võrdub samamoodi arvutatud tuletisega p ( x + x ) = ( x + x ) . x Vastavalt valemile (4.17) silindri vasakpoolses otsas tekib deformatsiooni tõttu mehhaaniline pinge ( x) = ( x ) = ( x) , x mehhaanilise pinge definitsioonvalemi (4.16) põhjal peab siis silindri vasakule põhjale mõjuma elastsusjõud F ( x ) = ( x ) S = S ( x) . x Sarnaselt mõjub silindri paremale põhjale elastsusjõud F ( x + x ) = ( x + x ) S = S ( x + x) . x Kirjutame nüüd välja meie poolt vaadeldud silindri liikumisvõrrandi. Tema mass on
T0 = 2 , (7.31) mgl kus I on pendli inertsimoment riputuspunkti läbiva pöörlemistelje suhtes, l vahemaa riputuspunkti ja pendli masskeskme vahel, m pendli mass. 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. Kui süsteem viiakse püsiva tasakaalu asendist välja, siis tehakse selle käigus tööd tasakaaluasendisse suunatud jõu vastu, mille moodul oli F = kx . Siis töö, mis selleks tehakse, võrdub töö definitsioonvalemi (5.18a) põhjal integraalina kx 2 A = F ( x )dx = kxdx = . 2 See töö muundub süsteemi potentsiaalseks energiaks. Seega kui võnkuva süsteemi hälve on x, on tema potentsiaalne energia kx 2 Ep = , (7.32) 2 seega on ta võrdeline hälbe ruuduga. Et hälve muutub harmooniliselt seaduse (7.21) järgi, siis
Võimsuse sõltuvus kiirusest. Oletame, et mingile kehale mõjub veojõud Fv , mille moodul võrdub hõõrdejõu mooduliga. Sel juhul peab keha liikuma ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Et hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu, siis peab veojõud hõõrdejõu tasakaalustamiseks mõjuma liikumise suunas. Veojõu poolt tehtav töö on lõpmata väikese nihke ds korral seega dA = Fv ds , arendatav võimsus definitsioonvalemi (5.19) põhjal dA ds N= = Fv = Fv v . dt dt Järelikult võrdub hõõrdejõu ületamiseks veojõu poolt arendatav võimsus N = Fv v . (5.21) 6 Seadme kasuteguriks nimetatakse tema poolt tehtud kasuliku töö suhet kogutöösse: Akas = 100%
Oletame, et mingile kehale mõjub veojõud Fv , mille moodul võrdub hõõrdejõu mooduliga. Sel juhul peab keha liikuma ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Et 6 hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu, siis peab veojõud hõõrdejõu tasakaalustamiseks mõjuma liikumise suunas. Veojõu poolt tehtav töö on lõpmata väikese nihke ds korral seega dA = Fv ds , arendatav võimsus definitsioonvalemi (5.19) põhjal dA ds N= = Fv = Fv v . dt dt Järelikult võrdub hõõrdejõu ületamiseks veojõu poolt arendatav võimsus N = Fv v . (5.21) Seadme kasuteguriks nimetatakse tema poolt tehtud kasuliku töö suhet kogutöösse: A η = kas 100% . (5.22) A
annaabi.ee 
