kuid tuleks siis sõnastada pisut teisiti : vooluringi välisosas kulgeva voolu üldine tugevus (koguvoolu tugevus ) on võrdeline kogu välisosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline välisosa kogutakistusega . Rangelt võttes kehtib see seadus niisugusel kujul vaid elektrijuhi jääval temperatuuril ja mitte kõigi elektrijuhtide (näit,pooljuhid ) korral Ohmi seaduse põhjal defineeritakse ka elektrilise takistusega mõõtühik üks oom () . Seaduse definitsioonivalemi I=U/R põhjal R=U/I ja ühik 1 =1V/1a. Üks oom ( 1) on sellise juhi takistus , mille otstele rakendatud pinge üks volt (1V) tekitab juhis voolu tugevusega üks amper (1A) . Juhi takistus näitab , kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega (=1 A ) vool . 1.Mida võib väita valemite I=U/R , U=IR JA R= U/I P KOHTA ? Valem I= U/r on sõltuvusvalem , st, me võime väita , et tarviti voolitugevus I sõltub vooluallika pingest U ja tarviti takistusest R.
elektrivälja tugevuseks. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale F E= . q Elektrivälja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja teda võib lühidalt nimetada E-vektoriks. E-vektor on alati suunatud positiivselt laetud kehast eemale ja nega- tiivselt laetud keha poole (plussilt miinusele). Definitsioonivalemi kohaselt on elektri- välja tugevuse ühikuks njuuton kuloni kohta (1 N/C), mis on identne enamkasutatava ühikuga volt meetri kohta (1 V/m). Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r väljatuge- vuse Q E=k 2 , r kus k on võrdetegur Coulomb'i seaduses. Siit on näha, et elektrivälja tugevus väheneb, kui kaugus välja allikast suureneb. Ja
Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevuseks. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale F E= . q Elektrivälja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja teda võib lühidalt nimetada E- vektoriks. E-vektor on kokkuleppeliselt suunatud alati positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole (plussilt miinusele). Definitsioonivalemi kohaselt on elektrivälja tugevuse ühikuks njuuton kuloni kohta (1 N/C), mis on samane enamkasutatava ühikuga volt meetri kohta (1 V/m). 3.2.2. Magnetiline vastastikmõju Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. Magnetvälja kirjeldamine erineb elektrivälja kirjeldamisest, sest siiani pole magnetlaenguid avastatud, kuigi aegajalt tuleb teateid nende avastamisest.
annaabi.ee 
