Funktsionaalse kõhukinnisuse korral ei ole tegemist patoloogilise probleemiga. 9. Nimeta kõhukinnisuse kriteeriumid. Roojamine toimub harvem kui kaks korda nädalas Rooja kontsistents on muutunud (kõva, pabulane, suures hulgas) 10. Millised on funktsionaalse kõhukinnisuse tekkepõhjused? Valed toitumisharjumused (kiudainete vaene toit, liiga rasvarikas või valgurikas toit). Puudub piisav pärasoole ärrituse teke, mis on vajalik defekatsiooniks. Perekondlik eelsoodumuslik põhjus Neurogeensed põhjused- Põhjuseks närvisüsteemi iseärasused, soolelihaste talitlushäire. 11. Kirjelda funktsionaalse kõhukinnisuse patogeneesimehhanismi. Kõhukinnisuse korral on soolestiku lihaste funktsioon loid ja see aeglustab roojamasside liikumist läbi soolestiku. Kui soole liikuvus on pidurdatud, siis võib ka roojamise tung olla pärsitud. Rooja aeglasel liikumisel jämesooles
soolefunktsiooni häirena esineb enkoprees kõhukinnisuse nn “pükste määrimine”. Sel juhul roe “lekib” kõva rooja ümbert väljapoole anaalsfinkterit. Enkopreesiroe on vedel ja savitaoline. Millised on sagedasemad funktsionaalse kõhukinnisuse põhjused lapseeas? 1) alimentaarsed põhjused Valed toitumisharjumused (kiudainete vaene toit, liiga rasvarikas või valgurikas toit). Puudub piisav pärasoole ärrituse teke, mis on vajalik defekatsiooniks. 2) perekondlik eelsoodumuslik põhjus 3) neurogeensed põhjused (spastiline, tahteline, hüpo/atooniline) Kuidas kõhukinnisust ennetada? ● Õige, eakohane toit (mitmekesine, kiudaineterikas, mitte liialt rasvane); ● Alates II elupolaastast, kui laps istub, harjutada potireziimiga; ● Liikumine, veeprotseduurid, võimlemine, kehaline tegevus, mängud; ● Perekonna kokkukuuluvus, üksteise mõistmine.
annaabi.ee 
