Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead.
Kodune töö nr 1 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus peab olema kehtiv. tõene 2. Kehtivus on lausete omadus. väär 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk kooskõlaline. tõene 4. Arutlus, mille järeldus on väär, peab kehtima. väär 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. väär 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla vääri eeldusi. väär 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. tõene 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla kehtiv. väär 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eelsused ja väär järeldus. tõene 10. Kõik tõeste järeldustega arutlused on kehtivad. väär
Kodune töö nr 1 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus peab olema kehtiv. – tõene 2. Kehtivus on lausete omadus. – väär 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk mittekooskõlaline. – väär 4. Arutlus, mille järeldus on väär, peab kehtima. – väär 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. – väär 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla vääri eeldusi. – väär 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. – tõene 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus ei saa olla kehtiv. – tõene 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eeldused ja väär järeldus. – tõene 10.Kõik tõeste järeldustega arutlused on kehtivad. – väär
14.02.2017 Kodune töö nr 1 Hinne: 100/100 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus ei pruugi olla kehtiv. - VÄÄR 2. Kehtivus on lausehulga omadus. - VÄÄR 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk kooskõlaline. - TÕENE 4. Arutlus, mille järeldus on tõene, võib olla kehtiv. - TÕENE 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. - VÄÄR 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla tõeseid eeldusi ja tõest järeldust. - VÄÄR 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. - TÕENE 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla kehtiv. - VÄÄR 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eeldused ja väär järeldus. - TÕENE 10. Kõik tõeste eeldustega arutlused on kehtivad. - VÄÄR
Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. Lause loogikas Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Deduktiivselt kehtival lausel võib olla
) 4.Kas arutlus kehtib? P Q R P(QR R~ P ~Pv~Q ) t t t T t V v v V v t t v V v T v v V v t v t T t V v v T t t v v T t T v v T t v t t T t T t t T v v t v T v T t t T v v v t T t T t t T t v v v T t T t t T t Tegemist on mittekorrektse deduktiivselt kehtiva arutlusega. (Kui kõik eeldused on T ja kõik järeldused on V, siis on mittekehtiv arutlus.)
Kodune töö nr. 2 Arnold Oliinik 134183 tab23 1. Kas lause on tv väär, tõene või määramata? (( A B) ((B A) v A)) A B (( A B) ((B A) v A)) t t v t t t t v t v v v t t t v v t v v t v t t v v v t t t t t Lause on tv väär 2. Kas laused on tv ekvivalentsed? P Q and (P & Q) v (P & Q) P Q (P&~Q)v(~P&Q) P~Q t t v v v v v v v t v t v t v v t t v t v v t t t t v v v v t v t v v t Laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed 3. Kas lausehulk on tv kooskõlaline? {R, (P v Q) (Q & R), Q & P} P Q R R (P v ~Q) (Q & R) Q & P t t T V T V t v t V V t t V ...
.-tõesed-..- tõene-, -väärad-.. -väär- - Kuidad hinnata, kas argument on kehtiv? TUleb ignoreerida, kas eeldused on tõesed või väärad ja küsida seda kui eeldused oleksid tõesed, peab ka järeldus olema tõene. Küsida kas on võimalik, et eelduste tõesuse korral oleks järeldus väär. INDUKTIIVNE JÕUD - Ei ole deduktiivselt kehtiv, st eelduste tõesus ei garanteeri järelduse tõesust, järeldus eeldustest tulenevalt tõenäoliselt - Argumendil on induktiivne jõud siis kui: argument ei ole deduktiivselt kehtiv, aga lähtudes ainult argumenti eeldustest oleks mõistlik eeldada, et järeldus on tõene; üldistus valimi kohta; järeldus ekstrapoleerib selle üldistuse kohta käivaks väiteks
spetsiifilise uurimisvaldkonna järgi, siis näib vana tüüpi filosoofia kõrvaletõrjumine küll vältimatu olevat. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega. Niimoodi arutledes võiksime eristada kolme liiki küsimusi: 1. Need, millele saab vastata kogemuse, st vaatluse või eksperimendi põhjal 2. Need, millele vastamiseks on vaja deduktiivselt arutleda 3. Need, millele ei saa vastata ei ühel ega teisel viisil. Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. MILLEKS MEILE FILOSOOFIA? Ühel hetkel märkab inimene, et ta märkab. Seejärel mõtleb ta märkamise üle mõistab, et märkab
Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. 5. Arutluste deduktiivne kehtivus ja korrektsus. Too näiteid. Arutluse deduktiivsus kehtib siis, kui ei ole võimalik, et tema eelduste tõesuse korral järeldus on väär. NT: Iga kurt on muusikaliselt andekas.Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indiaanlane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Arutlus on deduktiivselt korrektne siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. NT: Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. C-vitamiin aitab külmetuse vastu. C-vitamiin ei aita külmetuse vastu. C-vitamiin on kasutu. Viimane näide ei ole deduktiivne, eeldusi ei saa korraga jaatada. 6. Arutluse induktiivne tugevus. Too näiteid.
Alul tähendab ta lihtsalt asjatundlikku antiiksete tekstide hindamist. Tööd tekstidega. Alul oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt. Seejärel pöördutakse kiriku vastu, edasi riigi vastu ja lõpuks ka vabaduse ja valgustuse enda vastu. Valgustus liigub kahes suunas: 1) Ratsionalism ( Prantsusmaal ja Saksamaal): Selle pooldajad väidavad, et tõelisuse ehitust on võimalik haarata puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Tänu maailma loogilisele korrale on võimalik seda deduktiivselt haarata. Eeskujuks on matemaatika, kus kõik tuletatakse vähestest, kindlatest aksioomidest. Tõelisus koosneb kahest (Descartes), ühest (Spinoza) või paljudest (Leibniz) substantsidest ja on Jumala poolt täiuslikuna loodud. 2) Empirism (eelkõige Inglismaal, hiljem ka Prantsusmaal, seal eelkõige materialismina). Fr. Baconist üle Hobbes'i, Locke, Berkeley kuni Hume'ni nähakse siin tunnetuse alusena meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid
Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel on muutunud veidi lihtsamaks, sisse on tulnud võõrkeelsed väljendid jms. Keele õppimine ja omandamine on erinevad asjad. Kui keelt õppida keeletunnis ja seada eesmärgiks just kee,l siis toimub õpe formaalselt (õpetaja loob keelekasutuseks võimaluse ise) ja deduktiivselt ( kõigepealt õpetatakse selgeks reegel ja alles siis hakatakse tegema harjutusi , kus neid vaja on). Sellise õppimise puhul tagatakse arusaamine gramaatikareeglite ja sõnavara tundmisega ning oluline on vorm - ehk siis kuidas valida õige lõpp või õiged sõnad. Omandamine aga toimub loomulikus keelekeskkonnas. Keel on suhtlusvahend ja kasutatakse seda loomulikult. Erinevad reeglid saavad selgeks induktiivselt, jälgides keelekasutust.
· inimene loomulik · kärbes loomulik Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks? · Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks. · Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri. · Mardi jaoks on viisakus enesestmõistetav. Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? · Kogemuse põhjal. · Deduktiivselt arutledes. · Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. Kuidas saab otsustada väite 3+4=9 paikapidavuse üle? · Antud väite paikapidavuse üle ei saagi otsustada. · Kogemuse põhjal. · Deduktiivselt arutledes Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada ainuüksi (deduktiivse) arutluse põhjal? · Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Õige vastust!
teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (kr. k. komme, harjumus) 1. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine
Kui deduktiivne loogik vastandab arutlusi 1) ja 2), öeldes, et esimene on kehtiv, teine mitte, siis induktiivne loogik vastandab arutlusi 2) ja 3), öeldes esimene on ,,induktiivselt tugev", teine mitte. Kuidas eristada deduktiivset õigustust induktiivsest õigustusest? Kehtiva deduktiivse arutluse eelduste tõesus teeb selle arutluse järelduse vääruse võimatuks, kuid induktiivselt tugeva arutluse puhul see üldiselt nii ei ole. Deduktiivselt kehtiv arutlus annab oma järeldusele otsustava põhjendi: eelduste tõesus tagab järelduse tõesuse. Arutluse induktiivne tugevus teeb selle arutluse järelduse küll tõenäoliseks, aga mitte kindlaks. Alati ei ole lihtne otsustada, kas on tegemist deduktiivse arutlusega, millel on varjatud eeldused, või induktiivse arutlusega. Induktiivsel tugevusel on astmed: mõned mitteotsustavad põhjendid on tugevamad kui teised. Näiteks arutlus 2) on induktiivselt palju tugevam kui arutlus 3)
Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunkarud on inimesed? Neile küsimustele saab loogiliselt arutledes vastata. Neile küsimustele vastates lähtutakse küsimuse enda poolt püstitatud eeldustest
Mitu riiki on maailmas? Mis temperatuuril vesi külmub? Mitu tundi on ühes ööpäevas? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunkarud on inimesed? Neile küsimustele saab loogiliselt arutledes vastata. Neile küsimustele vastates lähtutakse küsimuse enda poolt
Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaamide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103). · Muutused intellektuaalses arengus: Arenevad teoreetiline, formaalne ja reflektiivne mõtlemine ning selle põhjusel hakkab murdeealine arutlema hüpoteetiliselt ja deduktiivselt. Nooruk alustab intellektuaalse ülesande analüüsi sellest, et püüab välja selgitada kõikvõimalikud suhted olemasolevate andmete vahel, teeb mitmesuguseid oletusi nende seoste kohta, seejärel aga kontrollib oma hüpoteesi. Mõtlemine sel perioodil muutub abstaktseks, kõne muutub kontrollitavaks ja juhitavaks ning toimub 4
märkida, et kunagi ei ole ta kunstlikult välja tõrjunud kohalikku õiguskultuuri, vaid on sellega paralleelselt eksisteerinud. Ajapikku on inimesed ise common law kui õigustraditsiooni omaks võtnud. 6 Õiguse ajaloo enda käik näitab, et Inglismaa kohtunikel on ise tulnud välja töötada ja viimistleda enamus õigusemõistmise printsiipe. Common law jurist peab seega kõigepealt induktiivselt tuletama üldise õigusliku teesi ja alles seejärel tuletama deduktiivselt viisi, kuidas seda kasutada antud kaasuse puhul. Peamine mõtlemismudel pretsedendiõiguses on analoogiate otsimine. Siia lisandub asjakohaste suhete või tunnuste olulisuse tõestamine. Seega on analoogia abil motiveerimine nii analüüs kui ka õigustus. Common law sajanditepikkune ajalugu on võimaldanud sellisel viisil luua üha kõrgema abstraktsiooniastmega printsiipe. Nendesse on kontsentreeritud sellele õiguskultuurile omased traditsioonid ja väärtused
>> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:53 matis Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? >> a. Kogemuse põhjal. b. Deduktiivselt arutledes. c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:55 matis Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b
ARUTLUS on KORREKTNE(sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse EBAKORREKTSETEKS(incorrect). Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldusteks tõese tulemi saamine. Sellistele arutlusvormidele vastavaid arutlusi nimetatakse DEDUKTIIVSELT KEHTIVATEKS ARUTLUSTEKS. OTSESED JÄRELDUSED 1. VÄITE MUUTMINE - seisneb väite kvaliteedi muutmises, tulemis asendub eelduse predikaat sellele vasturääkiva predikaadiga.( Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga(kontradiktoorsega), mille vastupidisega(kontraarsega). Nt. Kõik tudengid on inimesed. ----- Ükski tudeng ei ole mitteinimene. 2. VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE - vahetatakse omavahel eelduses subjekti ja
saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 8 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1 ? Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. William James'i arvates a. Õige! On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). Kuidas saab otsustada väite 3+4=9 paikapidavuse üle? b. Deduktiivselt arutledes. Õige vastus! Kümnendsüsteemis on antud väide väär. Milline järgmistest väidetest väljendab aprioorset teadmist? Vali üks: c. Ruut külje pikkusega 2 ühikut on suurema pindalaga kui ring diameetriga 2 ühikut Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?The correct answer is: Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes.
kindlakujulise struktureerimise.Tekib motivatsiooniseisund,mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise(söönud organism ei reageeri eriti innukalt ka hõrgutavale toidule). Motivatsiooniseisundis aju modelleerib vajadust rahuldada võimaldavate objektide ja tegevuste parameetrid.See programm võib olla kaasasündinud,instinktiivne,rajaneda isiklikul kogemusel või siis hoopiski deduktiivselt loodud.Motivatsiooniline pinge tugevneb ning otsiv tegevus aktiviseerub.Kui korraga tekib mitu enam-vähem võrdset vajadust,siis domineerib see motivatsiooniline seisund,mis on organismi eksistentsile määravaim.Motivatsioon on lai mõiste.Ta hõlmab kogu inimese käitumist juhtivat ja kontrollivat mehhanismidekompleksi.Motivatsiooniprotsessi tsükkel väga üldistatud kujul on aga muutumatu ja näeb välja selline ,nagu toodud juuresoleval.Varem vahendina esinenud
>> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:53 matis Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? >> a. Kogemuse põhjal. b. Deduktiivselt arutledes. c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:55 matis Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning
>> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:53 matis Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? >> a. Kogemuse põhjal. b. Deduktiivselt arutledes. c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:55 matis Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning
17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: 1) Ratsionalism (Mandri-Euroopas, eelkõige Saksamaal, Prantsusmaal) - ratsionalistid väidavad, et tõde on võimalik haarata puhastest mõtlemise printsiipidest lähtuvalt. Kuna maailm on loogiliselt korrastatud, siis on võimalik seda deduktiivselt haarata. Deduktsioon- üldiselt üksikule. Kogu tõelisus on loodud jumala poolt täiuslikuna ja koosneb kas ühest või mitmest substantsist. 2) Empirism (Inglismaa, hiljem jõuab Prantsusmaale) Tõde saab tunnetada eelkõige meeleliselt. Kui miski on tõeline, siis peab seda kogema. Empirism areneb edasi ka mterialismiks- ainuke tõeliselt eksisteeriv on meeleliselt kogetav ehk mateeria (hinge pole olemas, jumalat pole olemas, armastust ei ole olemas jne.).
Puudused: · rohkem juhte, seega rohkem kulusid · suhtlemise ja koordineerimise probleemid Lai juhtimisulatus Eelised: · töötajate suurem iseseisvus · väiksemad juhtimiskulud · väiksemad juhtimis ja koordineerimisprobleemid Puudused: · juht ei pruugi olla võimeline suunama palju inimesi korraga · nõutav töötajate kvalifitseeritus , sest iseseisvusaste on kõrge Ametikohtade moodustamine ülalt alla ehk deduktiivselt ja alt üles ehk induktiivselt Ametikoht on organisatsiooni siseehituse algosis, mida esindab üksikisik. Ametikoht moodustatakse kindlapiiriliste ülesannete ja kohustuste täideviimiseks, mis on jõukohane ühele inimesele. Allüksus on organisatsiooni siseehituse osa, mis hõlmab mitu üksteisega seotud või üksteisest sõltuvat ametikohta. Allüksuste moodustamisel on tarvis kaaluda, kas kogu hõlmatav tegevusvaldkond on küllalt
surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Maailm on korrastatud, seal loogiline mõistusepärane kord. Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika: matemaatilised üldistused. Reaalsus/tõelisus on juba valmis kujul ja täiuslikult Jumala poolt loodud. On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus
07.2013, 1. 15 RT I, 05.07.2013, 2. 5 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias Õigusallikate liigitusel tuleb lähtuda eelkõige sellest, millist juriidilist jõudu õigusakt omab, mis ühtlasi paneb ka paika nende koha õiguskorras. Õigusaktide liigituse resultaadina kujuneb välja õiguskorra hierarhia, mille tulemusena moodustub õiguse allikate vertikaalne liigitus.16 Deduktiivselt järeldades, võikski konstrueerida õigusaktide hierarhilise püramiidi, kus Eesti Vabariigi Põhiseadus omab õiguskorra hierarhias kõrgeimat positsiooni. Nimetatule järgneb põhiseaduse § 3 kohaselt rahvusvaheline tavaõigus, seejärel põhiseaduse § 104 kohaselt konstitutsioonilised seadused, siis põhiseaduse § 65 kohaselt seadused, aste allpool põhiseaduse § 109 presidendi seadlused/ dekreedid, viimasele järgnevad põhiseaduse § 87 ja
Isegi kui kõnealune isik peaks hiilgavalt loogikat valdama, pole tal piisavalt infot loogilise arutluse koostamiseks – ta peaks teadma nt kõikide noorukite psühholoogilisi profiile, konkreetse kamba kombeid jne, ning selleski ei piisaks. Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõese tulemi saamine. Selliseid arutlusi nimetatakse deduktiivselt kehtivateks arutlusteks. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktiivselt kehtiva arutluse näide: „Kõikidel koertel on saba, Muri on koer, järelikult on Muril saba.“ Traditsiooniline ja klassikaline loogika uurivad peamiselt deduktiivselt kehtivaid arutlusi, nende hulka kuuluvad ka otsesed järeldused, millest tuleb juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis.
Isegi kui kõnealune isik peaks hiilgavalt loogikat valdama, pole tal piisavalt infot loogilise arutluse koostamiseks ta peaks teadma nt kõikide noorukite psühholoogilisi profiile, konkreetse kamba kombeid jne, ning selleski ei piisaks. Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõese tulemi saamine. Selliseid arutlusi nimetatakse deduktiivselt kehtivateks arutlusteks. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktiivselt kehtiva arutluse näide: ,,Kõikidel koertel on saba, Muri on koer, järelikult on Muril saba." Traditsiooniline ja klassikaline loogika uurivad peamiselt deduktiivselt kehtivaid arutlusi, nende hulka kuuluvad ka otsesed järeldused, millest tuleb juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis.
· Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) Teooria mõjutab ka empiiriat. · Abduktsioon (C. S. Peirce) ,,Mõtte loominguline hüpe", mille käigus uurija äkki saab aru, kuidas üksiku sündmuse või juhtumi kaudu võib seletada nähtust laiemalt. Olukord, kui esmaste andmete analüüsi (induktsiooni) käigus tekib oletus/hüpotees, mis sobib mingi üldise seaduspärasuse testimiseks, mida reegline tehakse deduktiivselt. *Erinevus induktsiooni ja abduktsiooni vahel on see, et abduktsioon teeb seda hüpet teooria loomisel, jättes vahele kõik etapid, mida eeldab ja kirjutab ette traditsiooniline induktsioon. MIDA VEEL ABDUKTSIOONI KOHTA? Charles S. Peirce enda sõnade järgi: ,,Abduction is the process of forming an explanatory hypothesis. It is the only logical operation which introduces any new idea" Ehk - Abduktsioon on seletava hüpoteesi moodustamise protsess. See on ainuke loogiline
triangulatsiooni põhimõte. Kvalitatiivsete teemade mitmekesisus: puhas versus segatud strateegia Puhaste kvalitatiivsete meetodite säilitamiseks hindamisel on olemas tugevad argumendid. Avatus ja personaalne kaasahaaratus naturalistliku küsitlemise korral haakub kvalitatiivsete andmete avatuse ja sügavusega ja loob eeldused sügavuti minevaks hindamiseks. Samuti, on aga olemas sisemine loogika kvantitatiivseteks-eksperimentaalseteks hindamisteks, kus testitakse deduktiivselt hüpoteese, mis on üles ehitatud teoreetilistele eeldustele. Erinevate lähenemiste segatud osad on tihti aineks filosoofilisele vaidlusele. Kuid siiski, hindamise praktiline mandaat koguda olulist ja võimalikku informatsiooni otsustajate ja huvigruppide esindajate teavitamiseks, kaalub tegelikkuses üles mured hindamise metodoloogilisest puhtusest ning mis sageli põhinebki ainult filosoofilistele argumentidele. Praktikas on siiski võimalik ja sageli ka vajalik
järelduse tegemiseks, nim. subsumptsiooniks. Lihtsas vormis osutab juriidilise süllogismi esimene eeldus õigusnormile ja teine juhtumile kui faktile. Seetõttu räägitakse ka õigus- ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku. Faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult. Nt. juhtumis esinev isik on/ei ole ametiisik, juhtunud tegu on/ei ole altkäemaksu võtmine jne. Järeldus tuleneb loogiliselt (deduktiivselt) esimesest ja teisest eeldusest. Õigus- ja faktiküsimused otsustatakse eraldi ja, kui need on otsustatud, subsumeeritakse faktid esimesele eeldusele. Rutiini- ja juurdlusotsused Näide õigusnormi rakendamisest üksikjuhtumi puhul: politsei peatab auto, mille juht on süüdi kiirusepiirangu ületamises. Juhile määratakse trahv. Juhtum on osa liikluskontrolli argipäevast. Osasid otsuseid nimetatakse rutiinseteks kahel põhjusel
Teaduse kõrgemaid printsiipe tabab mõistus vahetult. Need ei ole kaasasündinud teadmised, nagu Platonil hingega ideedemaailmast kaasa tulnud. Need on ainult teatud vaimsed potentsid, mis avanevad faktide tundmaõppimise najal. Väga olulist osa tõsikindlate teadmiste saamisel etendab loogika - üldine tuletamisteadus, mille Aristoteles ise peaaegu nullist lähtudes lõi. Aristotelese järgi iseloomustab igat teadusvaldkonda oma mõisteaparaat ja sõnavara + teatud valdkonnale eriomane deduktiivselt organiseeritud väidete hulk + loogiliselt tõeste üldiste väidete hulk, mis on ühised kõigi teaduste jaoks. Etteruttavalt: keskaja skolastika andis Aristotelese tänapäeva vaatepunktist üsna heale metodoloogiale niisuguse ahtra kuju, et uusaja teaduse loojad Galileo Galilei, Francis Bacon, Rene Descartes ja Isaac Newton pidid oma õpetuste loomisel alustama Aristotelese meetodi skolastilise versiooni kriitikast.
geomeetrilisi vigu. Iga katse uurida empiiriliselt geomeetrilisi teoreeme oleks tundunud absurdne. [a) liigne usk intuitsiooni viis liialdusteni õigusemõistmises b) Gauss 18-19 saj jt tegid siiski katseid testida geomeetriat (Pythagorase teoreemi) tegelikkuses.] [5] Deduktiivse süstematiseerimise ideaalil on kolm aspekti või nõuet: 1) aksioomid on ilmselged tõed (väga lihtsad ja iseenesestmõistetavad); 2) aksioomid ja teoreemid on omavahel deduktiivselt seotud peab olema määratletud lubatavate tuletusreeglite hulk; 3) teoreemid on kooskõlas vaatlustega. (Teoreemide tõestamiseks tuleb aksioomidele lisada defineerimatud algmõisted ehk primitiivsed terminid [hulk hulgateoorias], nende kaudu defineeritavad mõisted ning tuletusreeglid.) Teadusfilosoofid on eriseisukohtadel 2) ja 3) suhtes, kuid on üksmeelsed 1) suhtes. Eukleidese kümnest aksioomist mõned: *. Kõik täisnurgad on võrdsed. *
analüüsioskus. Analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile. Uurija püüab samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, korrastamisega, süstematiseerimisega ja andmete tähenduse tõlgendamisega. (Burns jt 1993: 563). Kvalitatiivne uurimus erineb kvantitatiivsest ka selle tõttu, et see arendab teooriat induktiivselt. Kvantitatiivne uurimus testib olemasolevat teadmist deduktiivselt. Leach (1990) on kirjutanud, et kvalitatiivse uurimuse puhul ei ole selget kavatsust midagi kokku lugeda või mõõta, vaid selle asemel kirjeldatakse uurimisprotsessi käigus nähtust keeleliste 33 väljendite abil. (Carr 1994: 716-717). Kirjanduse loetelus: Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practise of Nursing Research. Philadelphia: W. B. Saunders Company. Carr, L. T. (1994)
Teaduse arengu ja probleemide lahendamisest kaks näidet: esimene on nahkhiirte lendamisest ja teine on laialihaardeline füüsika arengust (79). Falsifikatsionist püüab küsimusele lahendust leida oletusi või hüpteesi püstitades. Nahkhiire näide: kaks eeldust – silmade abil on nahkhiired võimelised lennul takistusi vältima, silmi kasutamata nad seda ei suudaks; katses kasutavate nahkhiirte silmad on kaetud, nii et oma silmi nad kasutada ei saa (80). kahest eeludest saab tuletada deduktiivselt, et antud katseloomad pole võimelised efektiivselt vältima takistusi katselaboris. Kuigi aga tegelikult nad suutsid vältida takistusi, siis hüpotees on falsisitseeritud. Tuleb leida uus hüpotees ja edasi tegeleda probleemiga – kujutlusvõime kasutamine (80). Füüsika arengu näide lk 81. kaks näidet on falsifikatsionistliku füüsika arengu käsitlus ja nahkhiire käsitlus. Edasi analüüsitakse falsifikatsionismis kahtlemist.
kirik ja riik murenesid. · RATSIONALISM (Prantsusmaal ja Saksamaal): · Vabamüürlaste loozid Tõelisuse ehitust on võimalik haarata lähtudes puhastest mõtlemise printsiipidest. Tänu maailma · Ühiskonnateooriad loogilisele korrale on võimalik seda deduktiivselt · Lepinguteooria: valitsemist vaadeldakse rahva ja haarata. Eeskujuks on matemaatika. valitsuse vahelise lepinguna. · Valgustuse kaks suunda: · Rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes. · 2. EMPIRISM (eelkõige Inglismaal, hiljem ka · Võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi Prantsusmaal materialismina). Tunnetuse alusena
2))), m¨arki saab reduktiivselt siduda kahe teise m¨argiga. M¨ark sisaldab kujuliselt mingit teist m¨arki. Pilth¨ a¨alduslikud m¨ argid Lp (Kx , Kyz ), ((x = yz ) (z = 1 · · · n, (n = 2))), m¨arki saab reduktiivselt siduda kahe teise m¨argiga, kusjuures u ¨he m¨argiga peab olema t~oestatav homofoonia. Tuletatud m¨ argid Ld (Kx , Kyz ), ((x = yz ) (z = 1 · · · n, (n > 2))), m¨arki saab deduktiivselt siduda enam kui kahe teise m¨argiga, kusjuures m¨arkide vahel peab olema t~oestatav s¨ unon¨ uu ¨mia v~oi homofoonia. Kehtib kujuline s¨ umboolsus. Foneetilised laenud (Lls (Kx , Kyz ), ((x = yz ) (z = 1 · · · n, (n = 2)))) (Llm (Kx , Kyz ), ((x = yz ) (z = 1 · · · n, (n 2)))), kus Lls m¨a¨arab m¨argi kuju doonoriks oleva m¨argi ning Llm doonoriks
Ta lähtub seejuures seadustest ning faktilistest andmetest ning küsimus 3 seisneb selles, kuidas nimetatud fakte seaduse põhjal hinnata. Liiklustestides on samuti küsimused, millele vastamine nõuab deduktiivset arutlust. Aluseks võetakse Liikluseeskiri ning mõeldakse, mis sellest järeldub. Kolmandaks, küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. Näiteks on sellised küsimused Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Kas füüsikateooria kirjeldab reaalsust? Taolisi küsimusi nimetataksegi filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Naljaga pooleks on öeldud, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? ja Kust sa tead
peaaegu kõike. Seega ei ole kohane rääkida ratsionalistlikust loomuõigusest kui ühtsest õpetusest. Lähtudes P. Caroni seisukohtadest, võib loomuõiguse mõju õigusele käsitleda kahesena: 1. Loomuõiguse mõju õiguse välisele küljele. Selle suuna esindajad (Samuel Pufendorff, Christian Wolff) ei olnud rahul olemasoleva õiguse vormiga ja nõudsid õiguses senisest enam korda ja süsteemsust. Olemasolev õigus tuli rajada loogilistele ja deduktiivselt tuletatavatele põhimõtetele. Antud lähenemises oli eeldus seadusandluse kodifitseerimiseks. 2. Loomuõiguse mõju õiguse sisule. Selle suuna esindajad (Christian Thomasius, Adrian Helvetius) ei rahuldunud olemasoleva õiguse uuesti formuleerimisega, kui õiguse sisu jääb muutmata. Nad olid seisukohal, et senine õigus ei ole mõistuspärane. Esiplaanil oli mitte süsteemsus vaid õiglus. 35.1.1.C. Wolff
Noor saab nüüd kasutada mõttevaramut sellega kaasnevate väliste tegevusteta. Ta ei vaja enam mõtlemise aluseks ainult konkreetseid objekte. Noor suudab käsitleda asju, mis ei ole käega katsutavad ja ta suudab kujutleda ka ebatõenäolisi asju. Ta ei ole kinni konkreetses tegelikkuses. Kooliealine laps suudab näiteks induktiivselt mõelda toetudes oma kogemustele. Noor suudab nüüd ka deduktiivselt mõelda. See tähendab üldiste seaduspärasuste kohandamist üksikutele juhtumitele. Noor on võimeline nüüd tegelema otsustamisel ka kriitiliste hinnangute andmisega, probleemide püstitamise ja lõppotsuse tegemisega. Need tegevused meenutavad teaduslikku mõtlemisviisi. Noored püstitavad probleeme, arutavad lahendusvariante ja teevad valikuid
annaabi.ee 
