tehnoloogiaõpetuse sellised üldteemad nagu (RÕK:1076): 4.3. ―Kujustamine ja tehnikalooming‖, 4.1. ―Tehnika läbi aegade‖, 4.2. ―Tehniline kirjaoskus‖. Läbivatest õppeteemadest on selle töö kontekstis olulisemad (RÕK:1079): ―Keskkond ja säästev areng‖,‖ Tööalane karjäär ja selle kujundamine‖, ―Infotehnoloogia ja meediaõpetus‖ a) Üldteema ―Kujustamine ja tehnikalooming‖ alateemadest pakub teatava võimaluse tehismaailma deduktiivseks mõtestamiseks – õppuri elu kestel – vaid alateema ‖ Konstrueerimise põhietappid‖. Teised alateemad on enam või vähem suletud, polütehnilised ―teadmisteportsionid‖. Traditsioonilisega võrreldes ei ole uues õppekavas mitmeid üldistatud alateemasid nimetatud. Lisandunud ei ole midagi sellist. PS Tähelepanuväärne on paljude kunstiõpetuse alateemade seadustamine õppesisuna? (cf:1077)
tehnoloogiaõpetuse sellised üldteemad nagu (RÕK:1076): 4.3. Kujustamine ja tehnikalooming, 4.1. Tehnika läbi aegade, 4.2. Tehniline kirjaoskus. Läbivatest õppeteemadest on selle töö kontekstis olulisemad (RÕK:1079): Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine, Infotehnoloogia ja meediaõpetus a) Üldteema Kujustamine ja tehnikalooming alateemadest pakub teatava võimaluse tehismaailma deduktiivseks mõtestamiseks õppuri elu kestel vaid alateema Konstrueerimise põhietappid. Teised alateemad on enam või vähem suletud, polütehnilised teadmisteportsionid. Traditsioonilisega võrreldes ei ole uues õppekavas mitmeid üldistatud alateemasid nimetatud. Lisandunud ei ole midagi sellist. PS Tähelepanuväärne on paljude kunstiõpetuse alateemade seadustamine õppesisuna? (cf:1077)
3.Transformatsioonid õiguses 2.3.1. Transformatsiooni mõiste Transformatsioonid kui hüpped, mille kaudu on võimalik konstrueerida üldisi teooriaid lähtuvalt loodusseadustest, sotsiaalsete normide süsteemidest, väärtussüsteemidest jne. Transformatsioonidel on oma koht juriidiliste seosta ja suhete tunnetamisel. Transformatsiooni eeldused: 1) A on B põhjus (alus); 2) B ei tulene loogiliselt A-st Analüütilise eelduse lisamine ei muuda üleminekut A-lt B-le deduktiivseks. Lihtsaim vormel transformatsiooni jaoks: A T B, kusjuures Aja B võivad esineda rohkem kui eeldustena. Loogilise järjepidevuse puudumine ja transformatsiooni käsitlemine kujutavad endast erinevaid asju. A ja B võivad seega olla ka asjaolude kompleksid. Avastamisseos – on psühholoogiline tõsiasi, et „hüpped“ haaratakse kaasa. Õigustusseos – kas teadmine, mida hüppe abil saavutatakse, on üldse õigustatud. 2.3.2. Transformatsiooniliikidest
mitte ainult. Deduktiivselt kehtiva arutluse näide: „Kõikidel koertel on saba, Muri on koer, järelikult on Muril saba.“ Traditsiooniline ja klassikaline loogika uurivad peamiselt deduktiivselt kehtivaid arutlusi, nende hulka kuuluvad ka otsesed järeldused, millest tuleb juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis. Deduktiivselt kehtiva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada deduktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse deduktiivselt kehtiva arutluse asemel deduktiivsetest arutlustest või deduktsioonist. See on eksitav, sest kui deduktiivne arutlus ei kehti, mille põhjal saab siis öelda, et see on deduktiivne arutlus? Me ei saa eristada deduktiivset arutlust mittededuktiivsest arutlusest, vaid ainult deduktiivset kehtivust ja muud liiki kehtivust. Definitsioon 5.3 määratleb vaid deduktiivse kehtivuse. Küll aga võib kokku leppida, et
mitte ainult. Deduktiivselt kehtiva arutluse näide: ,,Kõikidel koertel on saba, Muri on koer, järelikult on Muril saba." Traditsiooniline ja klassikaline loogika uurivad peamiselt deduktiivselt kehtivaid arutlusi, nende hulka kuuluvad ka otsesed järeldused, millest tuleb juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis. Deduktiivselt kehtiva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada deduktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse deduktiivselt kehtiva arutluse asemel deduktiivsetest arutlustest või deduktsioonist. See on eksitav, sest kui deduktiivne arutlus ei kehti, mille põhjal saab siis öelda, et see on deduktiivne arutlus? Me ei saa eristada deduktiivset arutlust mittededuktiivsest arutlusest, vaid ainult deduktiivset kehtivust ja muud liiki kehtivust. Definitsioon 5.3 määratleb vaid deduktiivse kehtivuse. Küll aga võib kokku leppida, et
annaabi.ee 
