Euroopa riike peeti maailma arengu ja protsessi vundamendiks, lubas eurooplastel dikteerida maailmas sündivat ja andis põhjenduse paljudele tolleaegsetele avastustele. Sel ajal usuti, et inimene on saamas maailma peremeheks ning inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Kas tegelikkuses on need uskumused ennast tõestanud? Kas tõesti baseeruvad ka tänapäeva teadused ja üldised väärtushinnangud just Euroopas 20. sajandi alguses tekkinud tõekspidamistel? Darvinistliku evolutsiooniteooria kohaselt võis inimkond degenereeruda ning see tekitas osades inimestes pessimistlikke meeleolusid. See avaldus omakorda antisemitismi tugevnemises Euroopa eri paigus: Viinis, Pariisis, Peterburis ja ka mujal. Pandi alus geneetikale kui teooriale ja avastati organismis pärilike omaduste materiaalsed kandjad. Neid mõlemaid avastusi kasutasid hiljem suurjuhid, Hitler ja Stalin, et luua üliinimest, mis neil paraku ei õnnestunud. See kõik pani aga aluse
mutageenid (kiirgus, kemikaalid, temperatuur). Eristati spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Populatsioonigeneetika teooria suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi evolutsioonitegurid, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüüpide sagedused on määratud alleelisagedustest ruutseose kaudu (Hardy-Weinbergi seadus). Nende seaduspärasuste alusel sai ühendada mendelliku geneetika darvinistliku evolutsiooniteooriaga ja tekkis geneetiliselt mõtestatud evolutsiooniteooria sünteetiline evolutsiooniteooria. MIHKEL HEINMAA 2013 4 BIOLOOGIA AJALUGU 19. Millised teadusteooriad on kujundanud rassismi/eugeenika
Viimastel aastakümnetel on tekkinud lisaks juurde ka mitmeid pseudoteaduslike ideoloogiate levitajaid näiteks üks agressiivsemaid on intelligentse disaini suund, mis peamiselt on kreatsionismi uus vorm. Ka Euroopas on aastatel 2004-2008 osade riikide koolide õppeprogrammidest olnud eemaldatud evolutsiooniteooria. Hetkel tuleb siiski tunnistada, et maailmas ei ole teadaolevalt olemas ühtegi teooriat või hüpoteesi, mis suudaks evolutsioonibioloogias darvinistliku teooriaga konkureerida. Huvi Darwini tööde vastu suureneb jätkuvalt. Seda 3 hoolimata sellest, et järjest rohkem räägitakse ning püütakse tõestada elu teispoolsuses ja vaimude maailmas. Idee oma teooriate ja antud teose kirjutamiseks sai ta viibides loodusteadlasena Tema Majesteedi laeval Beagle. Lõuna-Ameerikasse jõudes oli ta rabatud sealsete olendite levikust
Ja nii uskus muide kaugelt suurem enamus tolleaja teadlasi. Saatuse iroonia on selles, et Gregor Johann Mendel, augustiinlasest munk Brnost, oli Darwiniga samaaegne (1822 - 1884). Enamgi, Mendel avaldas oma seadused 1866 - vaid 7 aastat peale "Liikide tekke…", kuid Darwinini see ei jõudnud. Tegelikult ei jõudnud need pea kuhugi ja avastati 1900 paralleelselt mitme mehe poolt uuesti. Ja ka siis ei leidunud pikka aega kedagi, kes Mendeli pärilikkuse seadused oleks viinud kokku darvinistliku valikuga. Vastupidi - selle sajandi algus möödus teadmises, et pärilikkuse seadused lükkasid darvinistliku loodusliku valiku ümber. Miks? Seetõttu, et tänu Hugo de Vries’I ja William Batesoni tööde ja järelduste mõjule, sai prevalleeruvaks seisukoht, mille kohaselt mutatsioonid on võimelised paari põlvkonna jooksul muutma ühe liigi teiseks - milleks veel siia selektsioon, looduslik valik! Seetõttu 20. s. alul ei tunnustanud Darwinit ei mendelistid ega ka paleontoloogid
Muutlikkuse põhjused on tõenäoliselt elutingimustes. Lamarkism Jumal oli algpõhjus, lõi eelduse, aga edasi arenes loodus ise.Perekondade ja liikide tasemed on muutlikkus ja külgharud, mitte tõusurida. Täiustamist põhjustab olendite sisemine tendents, muutlikkust keskkond.Taimed ja alamad loomad muutuvad keskkonna otsesel toimel, kõrgemad loomad kaudsel toimel (tahtlikult harjutades). Elu jooksul kujunenud muutused päranduvad järglastele, kui nad on omased mõlemale vanemale. 28. Darvinistliku olelusvõitluse põhiprintsiip: kas ellujäämine või paljunemine ? Organismide liigid on tekkinud loodusliku valiku tulemusel. Loodusliku valiku tingib järglaste suur hulk ja muutlikkus, mistõttu vähem kohastunud hukkuvad, nii et üleasustust ei teki. (Olelusvõitluse mõiste ise pärineb Wallace’ilt). 29. Mille poolest oli Linné taimeja loomariigi süsteem kunstlik? See on võimalikult lihtne, väheste välistunnuste alusel. Mõeldud võimalikult kõigi tuntud
annaabi.ee 
