Vastseliina linnus, referaat
Neil tornidel oli rikkalik dekoor kaksikteravkaarsete
nisside ning nendes asuvate sõõrpetikute näol. Nimetatud nissid vahelduvad
ristikujutistega, mis on ka loomulik, arvestades linnuse kuulumist Tartu piiskopkonnale.
Suured müüri laotud ristikujutised näitasid samas igale idast saabuvale rändajale, et ta on
jõudnud õhtumaisele ehk lääne-katoliku usuga maale.
Linnuse idaküljele ehitati hiljem veel väike neljatahuline viiekorruseline danskerilaadne
torn. Pealinnus ümbritseti ka eeslinnusega, mille madalam müür püstitati künka servale.
Eeslinnuse teepoolsesse kagunurka püstitati seejärel veel madal, kolme kaitsekorrusega
ümartorn. (vt. Lisa 1 pilt 2).
Linnuse ehitamine ja täiustamine käis keskajal käsikäes selle purustamisega. Pidi ju iga
lõuna poolt Peipsi järve Vene aladelt Eesti aladele tehtud sõjaretk algama Vastseliina
linnuse piiramise ja vallutamisega. Ka Liivi sõja üks esimesi avalööke 1558. aastal oli