Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Diameetriks on kolmnurga hüpotenuus; võtta asetsevad ringjoonel diameetriga AB. kaateti pikkus sirkli haarade vahele, sirkli Joonestada diameeter AB, asetada nurklaud teravik panna diameetri ühte otspunkti, (kolmnurk) nii, et täisnurga haarad lähevad tõmmata poolringjoont lõikav kaar; saadud läbi diameetri otspunktide, märkida punkt punkt ongi kolmnurga kolmas tipp täisnurga tippu.
Diferentsiaal - korrutist f’(x)x ja tähis sümboliga dy. L’Hospital-. Algfunkt-F(x) hulgas X, kui F’(x)=f(x) hulgas X. Määramata integraal-F(x) +C(suvaline konstant), tähistat . Omadused:, 2 funkt summa määramata integr=nende funkt määra. Integ summaga; kui a on konstant, saab selle integr märgi ette tuua;2 funkt vahe määramata integr=f määram integr vahega.
Diferentsiaal on (väikeste ∆x ja ∆y korral) ligikaudu võrdne funktsiooni muuduga ∆z ≈ dz . ' ' z(x+∆x;y+∆y) = z(x;y) +∆z ≈ z(x;y) +dz = z(x;y) + z x ( x; y )∆ +z y ( x; y )∆ x y Gradiendi mõite ja tema tähendus Diferentseeruva funktsiooni gradiendiks nimetakse vektorit gradz=(Z´x;Z´y) Kehtib sama moodi ka kolme ja enama muutuja korral.

Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis. Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru, milles otsustuste analüüsimisel lähtutakse nende usaldusväärsuse
Diagrammis on õpilaste keskmine füüsikahinne, kes räägivad võõrkeelt ning kes ei räägi. Õpilastel, kes valdavad vähemalt ühte võõrkeelt on keskmine hinne (4,05) peaaegu sama, mis üldine keskmine hinne (4,03), kuid võõrkeelt mitterääkivatel on keskmine hinne oluliselt madalam (3,50). Erinevus tuleb jällegi andmete vähesusest.
Def2 – DV y`=f(x,y) nim. homogeenseks, kui f(x,y) on 0-astme homogeenne f-n: F(tx,ty)=f(x,y), t>0 HDV y`=f(x,y) taandub muutujate (x,u) suhtes eraduvate muutujatega DV asendusega u=y/x. Saab kasutada ka asendust v=x/y, siis on muutujad (y,u) Lineaarve DV – DV nim. Lineaarseks, kui ta on lineaarne otsitava f-I ja selle tuletise suhtes.

Diameeteriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Diameeter – ühendab kahte ringjoone punkti ja läbib keskpunkti Ringjoone mistahes kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks.
Diferentsiaalvõrrand on esitatav kuju nende osatuletised Xyja Yx on pidevad xy-tasandi sidusas piirkonnas D, mille rajajoon Γ on tükiti sile, siis kehtib Rühmitame selle avaldise liikmed y(n)+p1y(n-1)+…+pn-1y’+pny=f(x). Vastav homogeenne DV on kujul y(n)+p1y(n-1)+…+pn-1y’+pny=0. Mittehomogeense

Diameeter - on sirglõik, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti.
Diferentseeruv funktsioon on kasvav vahemikus, kus f ( x) 0 ja kahanev vahemikus, kus f ( x) 0 . Seega tuleb leida funktsiooni tuletis ning seejärel lahendada võrratused f ( x) 0 ja f ( x) 0 . Kuna on tegemist kuupfunktsiooniga, siis võrratused f ( x) 0 ja f ( x) 0 kujutavad ruutvõrratusi.
D v - toru välisläbimõõt d s - toru siseläbimõõt 2 2 2 2  S   S   d v   d s  S    d v     d s    d v   d s   d v   d s   2   2 

Diferentseeruv funktsioon - kui funktsioonil y = f(x) on tuletis punktis x = x0, siis ütleme, et funktsioon on diferentseeruv punktis x0. Kui funktsioon on aga diferentseeruv mingi piirkonna igas punktis, öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv selles piirkonnas.
Determinandi väärtus on arvuline, siis valime selleks kohaks suvalist „kastikest“ . Seejärel pressime standardse nupurea ikooni fx. Avaneb dialoogikast, millest valime funktsioonide kategooria Math&Trig (võib ka All). Selles kategoorias tuleb valida
Defi - neerime kujutuse d1 : X × X −→ R reegliga d(x, y) d1 (x, y) = . 1 + d(x, y) N¨aidata, et a) d1 on meetrika hulgal X; b) meetrikad d ja d1 tekitavad u¨he ja sama topoloogia hulgal X. 2.7 Olgu (X, d) meetriline ruum.

Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente[1]. Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitavate funktsioonide tuletiste kõrgeimat järku.
Demograafiast on teada, et kui mingi piirkonna rahvaarvu muutumist mõjutab vaid loomulik iive (sünnid ja surmad), kirjeldab seda mudel N(t)=N0ekt, kus N(t) on rahvaarv ajahetkel t ja N0 rahvaarv ajahetkel t=0.
Def võrrandisüsteemi nimetatakse homogeenseks, kui kõik vabaliikmed on nullid Võrrandisüsteem on mittehomogeenne, kui vähemalt üks vabaliige erineb nullist Vastuoluliseks nim süsteemi, millel lahend puudub

Diferentseerimist ehk tuletise votmist voime kasitleda funktsioonina, ¨¨ mille argumendiks on mingi funktsioon ning mille vaartuseks samuti ¨ funktsioon. Selliseid funktsioone nimetame operaatoriteks.
D vl8o - {^4.4{V 'h,f-.C €'^^{"0-^"{ DVigs" r*i^l- r '7L'\n f lo-101 tr \,o'u-'o'a.r w ,n'f 3 cC I -T- Il l\ tu-\03 1- I d- r-bz 2\.\a I IT l4,c 4 l\ I [f " rv-1o-3 N trT* rv-ro 5 lstt N
Diferentsiaal - ja integraalarvutus I. Tallinn, Valgus, 1981. Kangro G. Matemaatiline analüüs I. Tallinn, Valgus, 1978. Lõhmus A., Petersen I., Roos H. Kõrgema matemaatika ülesannete kogu.

Definitsioonidele on funktsioon α(x) lõpmatult kahanev ehk lõpmatult väike piirprotsessis …………………….. lõpmatult kasvav piirprotsessis ……………………………………
Determinant on null, kui determinandi 1 rida või veerg : 1. koosneb nullidest 2. on võrdne mõne teise vastava rea või veeruga 3. on proportsionaalne mõne teise vastava rea või veeruga
Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari, ning on üks olulisemaid matemaatilisi konstruktsioone lineaarvõrrandsüsteemi uurimisel.

Determinant on võrdne esialgse maatriksi determinandiga  Kui determinandis on kaks ühesugust rida või veerdu, siis on determinant null 53.Pöördmaatriks-Olgu A n-järku maatriks.
Determinandi absoluutväärtus on võrdne kahega, kuna maatriksi tulbad kirjeldavad ristkülikut küljepikkustega 2 ja 1. Tuletame meelde, et rööpküliku pindala andis meile ka vektorkorrutise pikkuse.
Determinandi järk – tähistab determinandi môôtmeid (read = veerud). Tähistused: Maatriksi A determinanti tähistatakse tavaliselt det(A), det A või |A|.

Det - i ees: = ad − bc , = cb − ad = −(ad −bc) . Korrutades det-i mingit rida c d a b [veergu] arvuga k, muutub det-i väärtus k korda.
Diferentsiaal - ja integraalarvutuse kursuste lühiesitus“ ajakiri „Matemaatika harjutused“ (Exercices d’Analyse Mathematique etde Physique).(jäi
Determineeritud protsess on protsess , mille tulevikku on võimalik täpselt prognoosida, vaja on vaid teada tema realisatsiooni, mis peaks olema piisava pikkusega.

Determinant on võrdne nulliga kui: 1. ühe rea veeru elemendid on kõik nullid; 2. kaks rida veergu on võrdsed; 3. kaks rida veergu on võrdelised.
Diagrammil on näha õpilaste keskmised hinded aegade järgi, millal nad reisivad ja tabelis üldine füüsika keskmine hinne vatanute hulgas.
Defineeriada millal on f(x) graafik on lõigul [a;b] kumer (või nõgus). 1. Kui f (x) > 0 iga x (a,b) korral siis joon y = f(x) on nogus vahemikus

Definitsioonile on tegemist kujutisega, mis seab igale argumendi x väärtusele oma määramispiirkonnast vastavusse ühe kindla y väärtuse.
Det a on .........................................................................................................................
Determinante on võimalik arvutada otseselt teoreemi põhjal või kasutades determinandi eelnevat lihtsustamist põhiomaduste põhjal.

Damise korral on kriitilises punktis lokaalne ekstreemum? V˜ib arutleda nii: Lokaalsed ekstreemumid on punktid, kus funktsiooni
Determinatsioon – korrelatsiooni ruut – näitab, missusugse osa 1 juh.su. dispers/hajuvusest on tingitud 2. Suuruse mõjust.
Determinant on seotud esialgse determinandiga valemiga ሺെ1ሻ௡ି௜ · det‫ ܣ‬ehk kuni arv aij on vimases reas.

Diferentseeruvus – Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse et ta on selles punktis deferentseeruv.
Diferentsiaal dy on sama järku lõpmatult kahanev suurus kui Δx, β on kõrgemat järku lõpmatult kahanev suurus Δx suhtes.
Determinant – Me nimetame n-järku ruutmaatriksi determindandiks reaalarvu, mida tähistame |X| ja leiame valemiga |X|=

Diferentseeruv funktsioon - Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse et ta on selles punktis diferentseeruv.
D623 - 124E 5507F - 32A0 7FE3 - 7AA6 6985 - 3EE3 4CE6 - 551 101110 - 1111 Kontrollida tulemusi liitmise teel.
Diferentseeruvus – Kui funktsioonil f on lõplik tuletis kohal x, siis öeldakse, et ta on diferentseeruv sellel kohal

Diagrammilt on näha, et üldiselt (aga mitte alati!) üliõpilase pikkuse suurenemisel suure- neb ka tema kaal.
Diferentsiaalvõrrandi erilahendiks nimetatakse DV lahendit, mis on saadud üldlahendist konstantidele arvuliste väärtuse andmisel.
Determinant on nullist erinev, siis öeldakse, et tegemist on CRAMERI PEAJUHTUMIGA, st m = n ; |A | ≠ 0.

D eksponent - ja logaritmfunktsioone reaalse elu logaritmvõrrandite nähtusi modelleerides ning kohta.
Determinant on lineaaralgebras teatav funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari.
Diagrammi kompositsioon on aga valitud ebaõnnest 5. "Bingo Loto" 143 000 seetõttu on diagramm raskesti loetav.

Diferentsiaalarvutus – matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb tuletise leidmist, omadusi ja rakendusi.
Detaili kujutis – изображение детали osanumber – позиционный номер
Diameetriks nimetatakse sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti.

Determinant on peadiagonaali elementide korrutise ja kõrvaldiagonaali elementide korrutise vahe.
Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksiga seotud arvu, mis on arvutatud teatud eeskirja kohaselt.
Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksite vastavat arvu, mis on leitud teatud eeskirja kohaselt.

Determinant on arv, mis seatakse vastavusse igale imaginaarosaks, b on imaginaarosa kordaja.
Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitava funktsiooni tuletiste kõrgeimat järku selles võrrandis.
Diagonaalmaatriks – peaelemendid on 0-st erinevad, aga väljaspool peadiagonaalist on nullid.

Defineerida millal on punktis x = x0 funktsioonil f(x) miinimum (või maksimum) Maksimum on kui
Detailiseerimine – деталирование tolerantsiväli – поле допуска
Diameeter – ringjoone keskpunkti läbiv lõik, mis ühendab ringjoone kaht punkti.

Diagonaalmaatriks - on ruutmaatriks, kus ainult peadiagonaalil asuvad elemendid, mis ei ole
Diagonaal on risti pikema haaraga, toetub pikema haaraga maapinnale, vt joonist.
Diendiks nimetatakse vektorit ∂w ∂w ∂w grad w = , , (6.28) ∂x ∂y ∂z

Diameetriks nim. lõiku, mis läbib kekspunkti ja ühendab ringjoone kaht punkti.
Determinant - on lin.algebra fuktsioon,mis seab igale ruutmaatriksile skalaari.
Diferentseeruv ehk siis f `(x)=D(x0), siis same leida temast omakorda tuletise.

Diferentsiaal - ja integraalarvutusele). On üks tõenäosusteooria rajajaid.
D n - d M _"r e 6 r I i t dx D\ - !l a- 1 1 p="Fi+ : e I =-;qr=F p
Diferentsiaalvõrrand on homogeenne, kui ta on viidav kujule = F  . dx x

Diagrammi abil on püütud esitada Eesti ja Läti rahvaarvu dünaamikat.
Determinant – reaalarv, millele on vastavusse seatud ruutmatriks.
Diferentsiaalbinoomil on elemetaarfunktsioonide hulgas olemas algfunktsioon.

Definitsiooniks nimetatakse mõiste täpset ja lühidat selgitust.
Diagonaalid on võrdsed Diagonaalid on võrdsed ja ristuvad
Dendriit - id on bioloogilise närvivõrgu sisendid.

Defineerimine – mõiste täpne ja lühike määratlus
Diferentsiaal - ja integraalarvutus I. Tallinn, Valgus,

Diagonaal on nelinurga vastastippe ühendav lõik.
Diferentsiaal – funktsioonide tuletiste leidmine

Determinant determinant on ruutmaatriksit iseloomustav arv

Diameeter on kaks korda pikem kui raadius.
Diagonaalid on risti Diagonaalid poolitavad

Diferentsiaali ge - omeetriline sisu ja omadused.
Diameeter on raadiusest 2 korda pikem.

Diferentseeru - vuse geomeetriline sisu.

Determinantidel on j¨rgmised omadused.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Determinant on arv, mis seatakse vastavusse igale ruutmaatriksile ja selle arvu väärtus leitakse ruutmaatriksi enda elementide korrutistest moodustatud summa põhjal kasutades seejuures permutatsiooni ja inversiooni mõisteid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Determinandid - on seotud maatriksitega.

Vote UP
-3
Vote DOWN
Detsiilid – jaotavad statistilise rea kümneks osaks (D1,D2…, D9).



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun