Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.1.15. Rooliseade aktiivse balansseeritud rooliga. 1- alumine kinnitus, 2- roolileht, 3- düüs, 4- abivinti käivitav seade, 5- baller, 6- abivinti käitav elektrimootor, 7- sektor, 8 ja 10- monteerimisaasad, 9- tugi-survelaager. Põtkurseadmed vööris (harvem
sulamine-üle 3000kraadiC värvus-läbipaistvast mustani kasutamine-briljandid, lõiketerad 4.GRAFIIT: koostis-tahke, C leidumine-palju ehitus-korrapärane sidemete tugevus-nõrgad soojus ja elektrijuhtivus-juhib elektrit ei juhi soojust hinnalisus-odavam sulamine-üle 3000krradiC värvus-hallikas must kasutamine-pliiatsi südamikud, raketidüüs 5.OSATA SEOSTADA OMADUSI JA KASUTAMIST: GRAFIIT: pehme-pliiatsites, määrdesegudes kõrge salamis temp.-raketi düüs, tiigel hea elektrijuht-elektroodides TEEMANT: ilus läige-ehted kõvadus-puurides, lihvimis pulbrites, klaasinoad 6.SÜSI(TEKE, KOOSTIS, KASUTAMINE, FÜÜSIKALISED OMADUSED). teke-orgaaniliste ainete kuumutamisel õhu juurde pääsuta omadused-poorne, ei lahustu üheski lahuses, hea elektrijuht, raskesti sulav kasutamine-meditsiinis koostis-koosneb grafiidist , C 7.METAAN: valem-CH4 ehitus- füüsikalised omadused(4)-värvusetu, lõhnatu, maitsetu, mürgine
on stereolitograafia järel teine enamlevinenud prototüüpide kiirvalmistuse meetod. Plastikust niiti läbimõõduga umbes 1,5 mm keritakse trumlilt (A) ja juhitakse survedüüsi (B). Mõned odavamad konfiguratsioonid kasutavad traadi asemel väikeseid kuulikesi. Düüs kuumutatakse plastiku sulamistemperatuurini ja sellel on mehhanism, mis lubab kontrollida sulatatud plastiku voolamist. Düüs on monteeritud mehaanilisele lauale (C), mis võib liikuda nii horisontaaltasapinnas kui ka vertikaalselt. Kui otsak liigub üle töölaua (D) vastavalt etteantud
Gaasiläbilaskvustegur arvutatakse valemiga V⋅h K= , F ⋅ p⋅ t kus V – läbi katsekeha juhitav õhu ruumala cm3, h – proovikeha kõrgus cm, F – katsekeha ristlõige cm2, p – rõhk katsekeha ees g/cm2 ja t – 2000 cm3 õhu läbimineku aeg. Praktikas määratakse gaasiläbilaskvustegurit kiirendatud meetodil. Katsekeha ette on paigutatud kas 1,0 või 1,5 mm avade läbimõõduga düüs ja manomeetriga mõõdetakse rõhkude vahet. Manomeeter on kalibreeritud nii, et näitab ringskaalal (sõltuvalt valitud düüsi läbimõõtust kas sisse-, keskmine- või välisskaala) gaasiläbilaskvustegurit K. 1 2. Töö käik 2.1 Proovikehade valmistamine
Rakvere Ametikool NIMI AL11 MIG/MAG Keevitus Referaat Rakvere 2012 Keevitus MIG MIG poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse argooni(Ar), heeliumi(He) või siis nende segu (Ar+He). MIG keevituse tunnusnumbriks on 131. Selle keevitusega keevitatakse roostevaba terast või siis värvilisi metalle. Põhilised siiski alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse süsihappegaasi(Co2) või siis argooni ja süsihappegaasi segu (Ar+Co2). MAG keevitusel osaleb aktiivgaas e. süsihappegaas keevituse keemilises pr...
- To warm up soojenema - Efficiency tööjõudlus, kasutegur, tõhusus - (suitable) design (sobiv) konstruktsioon - To operate töötama - Every other stroke iga teine fakt - Aeroplane lennuk - Aircraft õhusõiduk - To suck sisse imema, tõmbama - Combustion chamber põlemiskamber - To drive juhtima, käivitama - To escape vabanema, pääsema, põgenema - Nozzle toruots, nokk, tila, düüs - Oxygen hapnik - Front engine eesmootor - Rear engine tagamootor - Four-wheel drive nelikvedu - Spacecraft kosmoselaev - Front engine driving front wheels = FF esiratta veoga eesmootor - Top dead centre = TDC ülemine surnud seis = ü.s.s. - Bottom dead centre = BDC alumina surnud seis = a.s.s. - Kfkfkkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkfkt tt t tjvjjkf tiif rrnttmf f
Soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe (tavaliselt protsentides): 17.Külmkapi tööpõhimõte Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Kompressor pressib gaasi suure rõhu all kokku vedelikuks (temp. Kasvab rõhu suurenedes). Radiaatoris liigub soe vedelik edasi ja kaotab oma soojust, düüsini jõudes langenud kuni 40 kraadini. Düüs piserdab suure rõhu all selle vedeliku suuremasse ruumalaga keskkonda. Rõhk langeb korraga palju. Sellest vedelikust saab järsku suure rõhu all gaas. Külm gaas läheb külmkapis ringlema. Külmkapi sisemus on nüüd soojem kui tore (kus sees külm gaas). Sama gaas pressitakse kompressoris kokku (jälle 90 kraadi juures) ja läheb uuesti ringlema. Sisekeskkonnast võetakse energiat ja antakse kuhugile ära. 18
takistid Nendes ventiilides sele 9.12, mida tuntakse ka täpistakistite nime all on takistusala võimalikult lühike. Nende põhikomponentideks on korpus 1, regulaator 2 ja düüs 3. Vedeliku Sele 9.10 Pidurdusventiili tingmärk voolamisel avast A avasse B toimub vedelikuvoolu takistamine avas 4, mille pindala saab muuta siibri 5 pööramisega. Madal temperatuurisõltuvus saavu- tatakse tänu ava õhukeseservalisele
Seades need värvused õiges vahekorras, selle olemasolu. Hoobade liikumist juhib võime saada kõiki teisi värvusi. seade, mida nimetatakse kontrolleriks. Ketta Tindiprinteril on survepea, mis liigub pind on jaotatud väikesteks aladeks, mis ridahaaval üle paberi. Selles on palju väikesi sarnanevad parkimiskohtadega kambreid, milles on väga peen, parkimismajas. Andmed, mis tulevad juuksekarvast peenem ava ehk düüs. arvutist vooluimpulssidena, kirjutatakse Kambrid täidetakse mahutitest tindiga ja kettale magneeditud ja mittemagneeditud vastav seadis tagab, et piisake tinti punktidena, kasutades ühte või mitut ketta- pritsitakse paberile just õigel hetkel. Selleks ala ja viies magnetpea vastavasse kohta. seadiseks võib olla näiteks kütteelement, mis tindi keema ajab ja aurumulli tekitab - Millest koosneb personaalarvuti?
Tavaliselt on kütus segu vesinikuühendeist ja süsinikust, oksüdeerija valmistatakse hapnikuühendeist. Vedelkütust - gaasi, mis on jahutatud temperatuurini, mil ta muutub vedelaks, hoitakse eraldi mahuteis. Üks mahuti on kütuse, teine oksüdeerija jaoks. Vahetult enne mootorite käivitumist segatakse kütus oksüdeerijaga. Tahkekütuserakettidel on mootori vorm lihtsam . Mootori osad on: kapsel, düüs, isoleeraine, süütaine, kütus. Mootori kest on suhteliselt õhukesest metallist, mis on ümbritsetud põlemiskindla isoleerainega. Kütus on samuti paigaldatud isoleeritud kihti. Paljudel tahkekütuserakettidel on kütusemahutit läbiv õõnes südamik, milles toimub põlemine. Õõnsa südamikuta rakettides süüdatakse kütus raketi madalamas osas ning põlemine toimub astmeliselt ühelt raketilt teisele
Düüsi Ø mm. Kõrvalekalded antud diagrammist võivad juhtuda: · keevitusvanni suurusest; · erinevast keevitamiskiirusest; · erinevad tsoonid soojuse hajumisest; · keevituspõleti võnke ulatusest. Kaitsegaasi argooni kulu määratakse keevitusdüüsi läbimõõdu järgi. Mida õhem on keevitatav metall, seda väiksem peab olema gaasidüüsi läbimõõt. Paksema materjali keevitamisel tuleb juure keevitamiseks valida väiksema läbimõõduga düüs ja järgnevad kihid juba suurema düüsiga, mis kataks kaitsegaasiga kogu õmbluse pealispinna. Seega tuleb ka suurendada kaitsegaasi kogust. Kaitsegaasid TIG keevitamisel. Kaitsegaasi ülesandeks on kaitsta volframelektroodi, stabiliseerida kaare põlemist, ümbritseda keevitusvanni ja kaitsta seda õhus oleva hapniku ning lämmastiku toime eest. Kaitsegaasid vastavalt keevitusviisile ja materjali kasutusele. Kaitsegaas Grupp Kasutusala Materjali tüüp
ehk düüse (Joonis 2-6). Puhurist väljuva kuuma õhujoa abil saab teha tuleohutult värvide ja pahtlite kiirkuivatamist, külmunud veetorude ülessulatamist, roostetanud ühenduste lahtivõtmist, jootmistöid, plastmasside painutamist ja keevitamist. Puhurit saab kasutada nii horisontaal- kui ka vertikaalasendis. Joonis 7. Plastiktoru painutamine. Ohutusjuhised: 1. Ära puuduta kuumaõhupuhuri düüsi käega, kuna düüs kuumeneb tugevalt. 2. Jälgi, et toitejuhe ei puutuks kokku kuumenenud düüsiga. 3. Aseta töötamise puhkepausidel kuumaõhupuhur tootjafirma poolt ettenähtud asendisse. 4. Hoidu kuuma õhu joa eest. 5. Ära sule düüsi otsa, sest küttekeha võib läbi põleda või aluspind süttida. 6. Sisselülitatud seadet ei tohi jätta järelvalveta. 7. Puhur ei talu põrutamist. 4. Trell
määrdeõli lubricating oil neljataktiline mootor four-stroke engine nukkvõll camshaft nukkvõlli ajam camshaft drive gear nõelklapp needle valve otseläbipuhe uniflow scvenging paisumine expansion paisupaak expansion tank peakäivitusklapp main starting valve pehme teras mild steel pihustaja, pihusti ots, düüs nozzle pikk kolvikäik long piston stroke plunzerpump plunger pump pneumaatiline ajam pneumatic actuator puhastusrõngas cleaning ring, antipolishing ring purifikaator purifier pV - diagramm p-V-diagram, p-V- chart põikläbipuhe cross scavenging põlemiskambri maht combustion chamber volume põsk web, crankweb
Joon. 4 ·Sobita traadikera rummule, kontrolli, et fikseeriv tihvt oleks pesas ning paigalda seib ja keera mutter tagasi oma kohale. Kontrollida tuleb, et rumm pöörleb vabalt. Kui vaja määrige rummule veidi laagrimääret. ·Lõika traat läbi (nii, et sellesse ei jääks keerdusid) ja lükka traadi ots traati suunavasse torusse. Aparaat peab olema seejuures ühendatud käpaga, millel puudub käpa otsik ja düüs. ·Lase survekäpp alla ja vabasta traadi etteandetugevust reguleeriv hoob. ·Vajuta käpa lülitile. Keera traadi söötmistugevust reguleerivat kruvi seni, kuni traat hakkab läbi käpa jooksma. Seejärel keera reguleerimiskruvi veel poole pöörde võrra. Mõnel mudelil on eraldi traadi etteandemehhanism, mille esipaneelil on traadi etteandmiseks eraldi nupp, mis võimaldab traadi ette söötmist nii, et see ei lähe voolu alla ja gaas ei avane
Joon. 4 • Sobita traadikera rummule, kontrolli, et fikseeriv tihvt oleks pesas ning paigalda seib ja keera mutter tagasi oma kohale. Kontrollida tuleb, et rumm pöörleb vabalt. Kui vaja määrige rummule veidi laagrimääret. • Lõika traat läbi (nii, et sellesse ei jääks keerdusid) ja lükka traadi ots traati suunavasse torusse. Aparaat peab olema seejuures ühendatud käpaga, millel puudub käpa otsik ja düüs. • Lase survekäpp alla ja vabasta traadi etteandetugevust reguleeriv hoob. • Vajuta käpa lülitile. Keera traadi söötmistugevust reguleerivat kruvi seni, kuni traat hakkab läbi käpa jooksma. Seejärel keera reguleerimiskruvi veel poole pöörde võrra. Mõnel mudelil on eraldi traadi etteandemehhanism, mille esipaneelil on traadi etteandmiseks eraldi nupp, mis võimaldab traadi ette söötmist nii, et see ei lähe voolu alla ja gaas ei avane
Pneumaatika alused Arno Lill 2015 - 2018 Sissejuhatus Pneumaatika on õpetus suruõhu kasutamisest mehhaanilise töö tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid jõudusid, kasutatakse rõhku kuni 18 bar (erandina ka 40 bar). Sissejuhatus Kõik suruõhusüsteemid koosnevad järgmistest osadest: suruõhu tootmine suruõhu ettevalmistamine suruõhu jaotamine suruõhu kasutamine täiturseadmete abil Suruõhuseadmed on suhteliselt lihtsa ehituseg...
102. (suitable) design (sobiv) konstruktsioon 103. To operate töötama 104. Every other stroke iga teine fakt 105. Aeroplane lennuk 106. Aircraft õhusõiduk 107. To suck sisse imema, tõmbama 108. Combustion chamber põlemiskamber 109. To drive juhtima, käivitama 110. To escape vabanema, pääsema, põgenema 111. Nozzle toruots, nokk, tila, düüs 112. Oxygen hapnik 113. Front engine eesmootor 114. Rear engine tagamootor 115. Four-wheel drive nelikvedu 116. Spacecraft kosmoselaev 117. Front engine driving front wheels = FF esiratta veoga eesmootor 118. Top dead centre = TDC ülemine surnud seis = ü.s.s. 119. Bottom dead centre = BDC alumina surnud seis = a.s.s. - Lubrication - Clutch - Inlet valve - Front engine
pindadelt mehaaniliselt smirgelpaberi või smirgelkäiaga. Efektiivne on rooste ja korrosiooni eemaldamine liivajoaga. Kasutatakse 0,8…1,5 mm tera läbimõõduga kvartsliiva. Suurema läbimõõduga liivaosake riku pinnasileduse. Paljud ettevõtted kasutavad pindade puhastamisel haavlijuga. Haavlite läbimõõt 0,3…1,5 mm, õhurõhk 0,5…0,6 MPa. Haavliteks sobivad sõelutud metallipuru või valmistatud terashaavlid. Haavlid kogutakse kokku ja kasutatakse korduvalt. Haavlijoa düüs valmistatakse metallkeraamilisest sulamist. Puhastatud pindade passiveerimine on vajalik teha peale pindade puhastamist kui ei ole võimalik kohe kruntida. Passiveerimise lahus valmistatakse naatriumnitritist või trinaatriumfosfaadist. Need lahused kaitsevad puhast metalli pinda korrosiooni eest 2…3 päeva. Neil juhtudel, kui ei ole võimalik pinnalt roostet eemaldada töödeldakse pinda roostemuunduriga. Roostemuundur kantakse pinnale, kus ei ole lahtist roostet ja lastakse seal mõjuda.
kõrgel temperatuuril ainult need gaasid, millel on madal kondensatsioonitemperatuur (vesinik, heelium) kõrge algtemperatuuri puhul. 0,5-st suuremate väärtustel (>0,5) täheldatakse kõvera painet. Paindekoht vastab voolamise kriitilisele kiirusele. Voolamise kriitilist kiirust saab arvutada kui paneme krit väärtuse võrrandist (118) kiiruse valemisse (114) krit = [2k/(k+1)] R1T1 (120) 7.5. Laval´i düüs. Eelnevalt kirjutasime, et praktiliselt on võimatu saavutada teoreetilist maksimaalset voolamiskiirust maks isegi =0 puhul, kuna kriitilise kiiruse krit saavutamisel peale siibrit toimub gaasijoa adiabaatne paisumine ning kiirus langeb. Pidurduv gaas tekitab pilve, milles rõhk läheneb pkrit-sele ja joa kiirus ei saa olla suurem kriitilisest. Voolamiskiirus gaasidel on pöördvõrdeline kanali ristlõike pindalaga F ja gaasi tihedusega , mis järeldub kulu võrrandist (107) :
· Puhastusnõel · Suurendav peegel · UV- lamp · Parandusvaik (erinevad) · Kasutusjuhend · · Parandusprotsess: · Vigastatud ala puhastamine puhastusnõelaga · Niiskuse eemaldamine vaakumpumbaga, seestpoolt soojapuhuriga kaasa airdates. NB! Kui niiskuse eemaldamine ei õnnestu, tuleb protsess katkestada. · Paigaldatakse peegel seest poolt vastu kahjustatud ala · Asetatakse hoidik aplikaatoriga vastu vigastust, kontrollitakse asetust peeglist düüs otse vigastuse peale · Lisatakse 2-3 tilka vaiku aplikaatorisse (vaigu kogus sõltub vigastuse ulatusest) · Oodatakse, kuni vaik on voolanud üle kummithendi · Pingutatakse aplikaator; õige surve siis, kui vigastus muutub läbipaistvaks seestpoolt väljapoole · 10 minuti möödudes vabastatakse aplikaator pingest · NB! Vaik tuleb kohe peale kasutamist komplekti tagasi asetada, kuna see on UV tundlik.
voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja katuselt alla. Kui kaua oli tal aega oma tegu kahetseda? Valem: (2s/a)=(2*300/9.81)=7.82s. Kukkumise aeg pikeneb võrdeliselt ruutjuurega läbitud teepikkusest 5. Purskkaevu düüs, millest vesi väljub, on ristlõikega 1cm . Mitu liitrit sekundis peab 2 olema pumba jõudlus, kui soovitakse, et vesi purskub 20m kõrgusele? Kui suur peab olema selles ülesandes töötava pumba poolt avaldatav rõhk? Veejoa algkiiruse arvutame pöördtehtest, kui suur oleks lõppkiirus kui vesi kukuks 20 m kõrguselt: v =2as=(29.8 20)=19.8 m/s. Et 1cm düüsist väljuks vesi kiirusega 19.8m/s=1980cm/s peab pumba jõudlus
q1 - q 2 Tmin = Tmax - Tmin Ei ole kindel aga äkki: 32. Termodünaamilise keha voolamise põhivõrrandid. Düüsi ja difuusori mõiste. Kitsenev ja laienev düüs. TD keha olekuparameetrite muutus düüsis ja difuusoris. p2 c 22 c12 Põhivõrrandid: 2 2 - = - p1 vdp = lt , c 2 = 2h + c12 = - 2(h1 - h2 ) Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb. c 2 > c1 ja p 2 < p1 . Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja
voolus kiireneb.(vooluse potentsiaalne energia muutub kineetiliseks energiaks). Seda tüüpi nähtus kasutatakse ära gaasi- ja auruturbiin seadmetes, tsentrifugaal- ja telg kompressorites ning reaktiiv- ja rakettmootorites)(viimastes on kiirused eriti suured) 12 Kitsenev düüs. c2 > c1 ja p 2 > p1 . Maksimaalseks düüsi kiiruseks on c2 max = a (helikiirus 340 m/s). Suuremaid kiiruseid kitsenevate düüsidega ei ole võimalik saavutada. a = k p v (m/s) (k adiabaadi astendaja, p rõhk, v erimaht) Laieneva düüsiga ( Lavali kanal) on võimalik saavutada suuremaid kiirusi kui helikiirus. Kriitiline kiirus Ck võrdub helikiirusega, laienevas avas aga kiirus suureneb veelgi ja maksimaalse väärtuse saavutab väljumis-ristlõikes
q1 q 2 Tmin Tmax Tmin Ei ole kindel aga äkki: 32. Termodünaamilise keha voolamise põhivõrrandid. Düüsi ja difuusori mõiste. Kitsenev ja laienev düüs. TD keha olekuparameetrite muutus düüsis ja difuusoris. p2 c 22 c12 Põhivõrrandid: 2 2 p vdp lt , c2 2h c12 2(h1 h2) 1 Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb. c 2 c1 ja p 2 p1 . Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja
ОДНИМ ИЗ КЛАССИЧЕСКИХ УРАВНЕНИЙ СОСТОЯНИЯ РЕАЛЬНЫХ ГАЗОВ ЯВЛЯЕТСЯ УРАВНЕНИЕ ВАН ДЕР ВААЛЬСА. ( p + a /v2) ( v – b) = RT ( 1 - 53 ) где a и b - константы vk = 3b pk = a/ 27 b2 ( 1 – 57) Tk = (8/27 ) ∙ ( a/ bR) также a = (27/64 ) ∙ (RTk)2/pk b = 1/8 (RTk/ pk) ( 1 – 58) 19. Düüs. Gaasi ja auru düüsis voolamine. Сопло. Истечение газа и пара в сопле. Сопло – это канал с переменным сечением вдоль оси, в котором скорость истечения (потока) газа (пара) и кинетическая энергия возрастают с уменьшением энергии давления. Возрастание кинетической энергии между
keevisõmblusesse, kus tekivad poorid. Sele 4.21. Puhastamata pindadest põhjustatud poorid Keevitatava metalli pinnal on mustust, rasva, õli, värvi või niiskust. Enne keevitamist tuleb metall puhastada. Vastasel juhul tekivad keevisõmbluses poorid. Sele 4.22. Defektsest gaasidüüsist põhjustatud poorid Kaitsegaasi düüs võib olla mustunud, kattunud metalli pritsmetega või tükike ära murdunud. Kaitsegaas väljub düüsist ebaühtlase vooluna, tekivad gaasi keerised, mis haaravad kaasa õhku ja keevisõmblusesse tekivad poorid. 45 Kontrollküsimused 1. Milline osa TIG aparaadist võimaldab süüdata kaart ilma kontaktita? - alaldi - kondensaator
Samuti on varustatud hammasrattaga mis kannab üle pöörlemismomenti edasi läbi ülekandehammasrataste nukvõllile ja pööreteregulaatorile. Peamasina vööripoolses osas väntvõll on varusratutd hammasratta ülekandega mille kaudu kantakse pöördemoment pumpadele(õlipump, HT kontuuri pump ja LT kontuuri pump). 24 1) Vastukaal 2) Pingutus polt 3) Poldi kinnitusmutter 4) Õlikanalite düüs 5) Ülekande hammasrattas 6) Võllitihedusrõng 2.2.4.3 Hooratas Hooratas kinnitatakse poltidega ja fikseeritakse terassõrmedega väntvõlli ahtripoolsesse otsa külge. Hooratas ühtlustab väntvõlli pöördeid. Hooratas on valatud malmist. Koosneb rummust, pöiast ja hammasvööst. Hooratta rumm kinnitatakse jõuvõllile ärikuga läbi elastse vulkaanühendusmuhvi. Muhv leevendab pingeid väntvõllile , mis tekivad masina ja reduktori ühendamishetkel käivitamisel ja töö ajal
henemise tõttu enam mitte. Värviprint on mõnede markide korral prindijälg võimalik mitmevärviliste trükilintide abil. Oluliseks eeliseks on aga suurendatult kopeerpaberi kasutamise võimalus, mida muud prinditehnoloogiad ei paku. · Tindiprinter ehk jugaprinter. Prinditehnoloogia seisneb arvuti poolt juhitavates pisi- kestes düüsides, kus on tint. Vajalikul momendil surutakse düüs elektriliselt kokku ja tinditilk paiskub paberile. Tindiprinterid on odavad, võrdlemisi aeglased ja üsna kõrge prindikvaliteediga (300 ja 600 dpi). Värviprindi kasutamine on tänapäeval kujunenud reegliks (tavaliselt on printeris kaks tindikassetti: must ja värviline). Ühe lehekülje trükkimine on suhteliselt kallis, harval kasutamisel kipuvad prindipea düüsid ära kuivama ning print ei kannata märgumist (tint läheb paberil kohe laiali).
Teist tüüpi põtkureid välja lükatavaid vindikolonne kasutatakse laevade dünaamilise positsioneerimise juures veealuste tööde teostamisel. Süvapuurimisega tegeleval laeval võiv selliseid 360 0 pööratavaid sõukruvisid olla kuni 12 ja neid juhitakse raali abil. Tavalisel ülesõidul tõmmatakse nad laevakeresse sisse. Väga levinud, eriti sadamapuksiiride, ujuvkraanade ja parvlaevade juures on pööratavate suunavate düüside kasutamine. Selline düüs mitte ainult ei paranda juhitavust vaid lisab ka sõukruvile võimsust. Algselt koosnes rool ühest plaadist, mida toetas esiservast mõlemalt poolt roolitelje e. palleri kahveltugi. Sellised tasakaalustamata e. balansseerimata roolid (unbalanced rudders) on praegu vaid praamidel, s.t. pukseeritavatel laevadel. Rooli pöörav paller läheb vertikaalselt üles läbi kereplaadistuses oleva helmpordi toru või veetiheda roolisamba kapsli. Rooli poltide või võlli telgjoon
4 sõlme) juures. Teist tüüpi põtkureid välja lükatavaid vindikolonne kasutatakse laevade dünaamilise positsioneerimise juures veealuste tööde teostamisel. Süvapuurimisega tegeleval laeval võiv selliseid 3600 pööratavaid sõukruvisid olla kuni 12 ja neid juhitakse raali abil. Tavalisel ülesõidul tõmmatakse nad laevakeresse sisse. Väga levinud, eriti sadamapuksiiride, ujuvkraanade ja parvlaevade juures on pööratavate suunavate düüside kasutamine. Selline düüs mitte ainult ei paranda juhitavust vaid lisab ka sõukruvile võimsust. Algselt koosnes rool ühest plaadist, mida toetas esiservast mõlemalt poolt roolitelje e. palleri kahveltugi. Sellised tasakaalustamata e. balansseerimata roolid (unbalanced rudders) on praegu vaid praamidel, s.t. pukseeritavatel laevadel. Rooli pöörav paller läheb vertikaalselt üles läbi kereplaadistuses oleva helmpordi toru või veetiheda roolisamba kapsli
Teist tüüpi põtkureid välja lükatavaid vindikolonne kasutatakse laevade dünaamilise positsioneerimise juures veealuste tööde teostamisel. Süvapuurimisega tegeleval laeval võiv selliseid 360 0 pööratavaid sõukruvisid olla kuni 12 ja neid juhitakse raali abil. Tavalisel ülesõidul tõmmatakse nad laevakeresse sisse. Väga levinud, eriti sadamapuksiiride, ujuvkraanade ja parvlaevade juures on pööratavate suunavate düüside kasutamine. Selline düüs mitte ainult ei paranda juhitavust vaid lisab ka sõukruvile võimsust. Algselt koosnes rool ühest plaadist, mida toetas esiservast mõlemalt poolt roolitelje e. palleri kahveltugi. Sellised tasakaalustamata e. balansseerimata roolid (unbalanced rudders) on praegu vaid praamidel, s.t. pukseeritavatel laevadel. Rooli pöörav paller läheb vertikaalselt üles läbi kereplaadistuses oleva helmpordi toru või veetiheda roolisamba kapsli. Rooli poltide või võlli telgjoon
eemaldatakse pindadelt mehaaniliselt smirgelpaberi või smirgelkäiaga. Efektiivne on rooste ja korrosiooni eemaldamine liivajoaga. Kasutatakse 0,8...1,5 mm tera läbimõõduga kvartsliiva. Suurema läbimõõduga liivaosake riku pinnasileduse. Paljud ettevõtted kasutavad pindade puhastamisel haavlijuga. Haavlite läbimõõt 0,3...1,5 mm, õhurõhk 0,5...0,6 MPa. Haavliteks sobivad sõelutud metallipuru või valmistatud terashaavlid. Haavlid kogutakse kokku ja kasutatakse korduvalt. Haavlijoa düüs valmistatakse metallkeraamilisest sulamist. Puhastatud pindade passiveerimine on vajalik teha peale pindade puhastamist kui ei ole võimalik kohe kruntida. Passiveerimise lahus valmistatakse naatriumnitritist või trinaatriumfosfaadist. Need lahused kaitsevad puhast metalli pinda korrosiooni eest 2...3 päeva. Neil juhtudel, kui ei ole võimalik pinnalt roostet eemaldada töödeldakse pinda roostemuunduriga. Roostemuundur kantakse pinnale, kus ei ole lahtist roostet ja lastakse seal mõjuda
eemaldatakse pindadelt mehaaniliselt smirgelpaberi või smirgelkäiaga. Efektiivne on rooste ja korrosiooni eemaldamine liivajoaga. Kasutatakse 0,8...1,5 mm tera läbimõõduga kvartsliiva. Suurema läbimõõduga liivaosake riku pinnasileduse. Paljud ettevõtted kasutavad pindade puhastamisel haavlijuga. Haavlite läbimõõt 0,3...1,5 mm, õhurõhk 0,5...0,6 MPa. Haavliteks sobivad sõelutud metallipuru või valmistatud terashaavlid. Haavlid kogutakse kokku ja kasutatakse korduvalt. Haavlijoa düüs valmistatakse metallkeraamilisest sulamist. Puhastatud pindade passiveerimine on vajalik teha peale pindade puhastamist kui ei ole võimalik kohe kruntida. Passiveerimise lahus valmistatakse naatriumnitritist või trinaatriumfosfaadist. Need lahused kaitsevad puhast metalli pinda korrosiooni eest 2...3 päeva. Neil juhtudel, kui ei ole võimalik pinnalt roostet eemaldada töödeldakse pinda roostemuunduriga. Roostemuundur kantakse pinnale, kus ei ole lahtist roostet ja lastakse seal mõjuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
