tunnistuste saamiseks normeeritud erinevatesse etappidesse kehtisid mõisted ,,ettevalmistav piinamine", mida rakendati süüdistatavalt tunnistuste saamiseks enne kohtupidamist ja mida tohtis läbi viia ainult ühe korra ja ,,esialgne piinamine", mida rakendati peale süüdimõistmist näiteks kaasosaliste kohta tunnistuste saamiseks. (Ruff. Violence) Lisaks kriminaalnormidele reguleeris Ordonnance de Villers-Cotterets ka muid valdkondi, eristudes selle poolest CCC-st. 3. Ordonnance Criminelle de 1570, ka Les Ordonnances criminelles de Philippe II (1570, Holland) - on Hollandis ja tema kolooniates kehtinud CCC mõjutustega karistusseadustik mis võeti vastu 1570. Sarnaselt CCC-le oli ka kõne all olev seadustik keskendunud kriminaalõiguse normidele ja oli sisult reformimeelse iseloomuga, lõpetades ennekõike kohalike ülikute ja feodaalide isetegevuse kohtumõistmises seda eriti armuandmise ja trahvivabastuse asjades ning ka privaatse kohtumõistmise asjades mis keelustati
Viidi sisse ka vanglakaristus. Karistust raskendati tähtaja pikendamisega või kehalise karistusega. Üleeuroopalise tähtsuse omandas Preisi seadustekogu sel teel, et andis teistele riikidele inspiratsiooni kodifitseerimise alustamiseks tsiviilõiguses, riigiõiguses, haldusõiguses, kriminaal- ja protsessiõiguses. 18.Prantsusmaa kodifikatsioon. Välja oli töötatud 5 seaduste raamatut- esimene code civile ehk code Napoleone, code de civile, code de commerce, code de intstruction criminelle- kriminaalprotsessi koodeks, code de penal ehk kriminaalseadustik. Code civile- tsiviilseadustik. Koosnes kolmest raamatust- esimene raamat käsitles isiku õigusi, teine raamat asjaõigusi, kolmandas raamatus erinevaid omandiliike ning pärimis- ja obligatsiooniõigust.. Code de penal- 1810. Nullum crime põhimõte. Karistused jaotati kolme liiki: piinavad, häbistavad, paranduslikud. Piinavad olid surmanuhtlus, sunnitöö
BGB koostamine 2.1.Varasemad kodifitseerimiskatsed 2.1. Varasemad 1804-1810.a Prantsusmaal vastu võetud kodifitseerimiskatsed' uued koodeksid: Code civil de Francais Poliitiline ühendamine ei toonud kaasa (1804), Code de procedure civile (1806), õiguslikku ühtsust. Saksa keisririigi ühtne Code de commerce (1807), Code d põhiseadus, 1861 üldine ´instruction criminelle (1808) ja Code Penal kaubandusseadustik kogu Saksamaa jaoks, (1810). iga saksa riik ratifitseerib selle, õigusliku Üks 5st seaduseraamatust, mis töötati välja ühtsuse jäälõhkuja XIX sajandi Saksamaal. Prantsusmaal ja mis olid Preisi ALRi 19.sajandi keskel võtsid mitmed liidumaad analoogid. Code Civil´i on nimetatud ka vastu kaubandusseadusi. Code Napoleone
annaabi.ee 
