Cool Jazz Tallinn 2014 Cool Jazz Cool jazz on üks Jazzi liikidest. Kujunes välja 1945-1955. aastate algul bebop'ist U.S.A'st See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Muusikaajaloo esimesed Cool Jazz'i soolod on Miles Davise omad 1947. aastast. Heli See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal
COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda
rullidele, puudus improvisatsioon, paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin (maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline, kornet, trompet, tromboon, klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton(klaver, helilooja, orkestri juht). dixieland 20 saj New Orleans, samad pillid, orkestri kõlajõud väiksem, kiire
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks.
aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat &Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazz-orkestri (bigband) vahel. Tavapärase rütmigrupiga liitus 3-4 mängijast koosnev puhkpillirühm, kus olid juurde tulnud trompetid ja tromboon. Jazzrock'i arengus mängivad põhirolli nn. jazz'i taustaga muusikud. Esimese tippmuusikuna astus traditsioonilise jazz'i radadelt sammu rock'i suunas trompetist Miles Davis. FUSION 1970.aastate keskel oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam), kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega, vaid said ideid mujaltki (Chick Corea). Herbie Hancocki kui musta muusiku puhul on sulamis jazz'iga liitunud soul ja eelkõige funk (afroameerika mõjudega rütmiliselt aktsenteeritud jazzrock'i stiil). George Bensoni esituses väärivad tähelepanu nn. scat-
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Referaat Jazz Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Jazzvokalism.......................................................................................1 Jazzsaksofonism....................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2
Jazz Jazz is a type of lively music with strong, complex rhythms. It's earlier expression is said to be ragtime. Jazz was first played at the beginning of the 20th century by black musicians in New Orleans, Louisiana. Jazz began with a basic trio of musicians: a cornet, a trumpet or a violin and a trombone. Below this there was a guitar or a banjo, sometimes a piano and drums. Jazz musicians often accent or add notes or beats in unusual or unexpected places. Also they add other elements of black music such as blues and ragtime to make a unique American music form. Musicians make up tunes as they play.
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor................................................................................
Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema
Free jazz *Jazzi ks suundi, 1950ndatel ja 1960ndatel tekkinud free jazz ehk free-jazz on saanud nime Ornette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation jrgi. *Free jazz sai alguse 1958-ndal aastal. *Free jazzi mngitakse vikestes kruppides. *Peamine omadus Free jazz-il on see, et ei ole mingeid reegleid. *Muusikud ei pea kinni pidama fikseeritud harmooniate struktuurist , nad vivad improviseerida kui tahavad ja moduleerida kui tahavad. *Free jazz on sageli improviseerib. *Soolo ja saatmised kipuvad olema sujuvad. Modal jazz *Modal jazz sai alguse 50-ndate teisel pooles. *Modal jass on sna tihti eriti kiires tempos. *Klassikaline modaal jazz on sageli aju. *Klassikalise modaal jazz-i sisaldab vga vhe kooskla. Miles Davis *sndis 26.05.1926 ja suri 28.09.1991 aastal. *Miles Davis prines jukast mustast kesklassi perest *Isa oli hambaarst ja ema muusikapetaja. *12aastaselt hakkas ta trompetitunde vtma.
Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides. - Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul. - Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt. - Blue notes, nukker alatoon - Oluline roll improvisatsioonil - Koosneb 3 fraasist: 2 esimest korduvad meloodiad, 3. uuel materjalil. - Hiljem hakati esitama nt klaveril ja kitarril ning hiljem orkestrimuusikana - Bessie Smith, Blind Lemon Jefferson, B.B. King New Orleansi jazz - Jazz muusika sünnikohaks peetakse New Orleansi. - Kujunes 20.saj algul kuni 1917. - Tekkis erinevatest kultuuridest segunemisel. - Orkestrid. - Euroopa muusikaga võrreldes räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. - Marsilik pulss (rõhk 1. ja 3. löögil). - Parimad pillimehed moodustasid väiksemaid ansambleid - Jazz-ansamblisse kuulusid meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid.
Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine. Esimesse jazz-rock bändi kuulusid trompetist Randy Brecker, altsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham.
2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16
Jazz Jazz on primitiivseks peetud neegrifolkloori kõige keerukam modifikatsioon Ameerikas. Jazz erineb põhimõtteliselt nii kunstmuusikast kui ka popmuusikast,ehkki on oma arengu vältel liikunud mõlemas suunas ja saanud mõjutusi mõlemalt. Ameerikas peetakse jazzi praegu omamaise kunstmuusika haruks. Joachim Ernst Berend :"Jazz on Ameerika Ühendriikidest päri kunstmuusika vorm,mis ekkis mustanahaliste kokkupuu el euroopaliku muusikaga.Jazzi instrumendid,meloodia ja
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis
Menestrelid Menestrele võis kuulda ameerika rahvalike rändteatrite etendustel. Menestrelide kunsti õitseaeg oli aastail 1840-1900. Menestrelide kaudu levisid rahva hulka nt sellised tantsud nagu shuffle, cakewalk ja stepptants. Ragtime Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas oli 1897-1917. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpiline ragtime'i pala meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Scott Joplin. New Orleansi jazz Esimeseks jazzi-keskuseks sai New Orleans. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 19. ja 20. sajandi vahetusel. Selle jazzi liigi õitseaeg kestis kuni 1917. aastani. Põhjus oli selles, et selle jazzi liigi esindajatest mängijad mängisid põhiliselt lõbustusasutustes, kuid 1917. aastal suleti lõbustusasutuste rajoon. Louis Armstrong, Buddy Bolden. Dixieland 20. sajandi II aastakümnel sai alguse nn dixieland-stiil (Dixieland USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus)
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks.
Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima prestiizikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). 1948 koostas ta noneti, millesse kuulusid ms. Gerry Mulligan, Lee Konitz, John Lewis, J.J.Johnson. Seda koostööd arranzeerija Gil Evansiga peetakse nn. cool jazzi alguseks (album "Birth Of The Cool," 1949). 1950. aastate alguses sõlmis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest
Miles Davis Miles Dewey Davis III sündis 26.mail Altonis, Illinois ning suri 28.septembril Santa Monicas,Californias.Ta oli USA muusik, trompetist ning ansamlijuht. Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. 1994 aasta septembris kolis ta New Yorki, et minna õppima Juilliardi muusikakõrgkooli. Kuid kool jäi järgmisel aastal pooleli, kuna Davist ahvatles rohkem Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal .Selles mängisid Mr. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach. 1948. aastal koostas ta noneti, seda arranzeeris Gil Evans ning albumit peetakse cool jazzi alguseks. 1950. aastate alguses sõlmis Miles Davis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955
Miles Dewey Davis III sündis 1926 ,suri 1991. Ta oli USA muusik(trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). Tema osalusel tekkisid Cool jazz Modaalne dzäss Dzäss-rock Ta on mõjutanud: Bebop Ambient World music Ta omab Taani kõrgeimat muusikalist tunnustust. Muusikaplaadid: Birth Of The Cool Miles Smiles Amandla DVD: The Miles Davis Story Autobiograafia: Miles Davis & Quincy Troupe "Miles"
aastatest. Swing polnud sellel ajal veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i
aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam) kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund Tekkimist mõjutas 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma Toetasid nii noored rock-muusikud kui ka jazz-muusikud Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis Ta lõi ansmbli koos J ohn McLaughliniga Kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine Muusika zanr
ja bluusist. Kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Stiilile on iseloomulikuks : Gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm. Ülevoolav meloodia. Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey Pianist Horace Silver Trompetist Clifford Brown Miles Davis 1926-1991 Pärines jõukast keskklassi perest. Trompetist ja ansamblijuht Tema osalusel tekkisid näiteks ka cool jazz ja jazz-rock. Ta looming on mõjutanud oluliselt ka hilisemaid jazz- ja popmuusika stiile. Miles Davis- "Milestones" https://www.youtube.com/watch?v=k94zDsJ-JMU Art Blakey- "Moanin" https://www.youtube.com/watch
Free jazz Esimesed free jazzi kuulutajad olid Cecil Taylor ja altsaksofonist Ornette Coloeman. Cecil oli akadeemilise koolitusega muusik, kes sai tuntuks juba 1950 teise aasta poolel. Tema muusikas puudus taktimõõt ja piiritletud vorm. Free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bepop. Inimesed , kes on seotud free jazziga : Cecil Coleman. Ornette Coleman. Muhal Richard Abramsi asustas Loovmuusikute Edutamise Assotsiatsiooni. Eric Dolphy oli paljutõotav jazz'i uuendaja kes mängis klarnetit, flööti ja altsaksofoni , kuid kelle loometee jäi väga lühikeseks tema varase surma tõttu. Free jazzi saksofonistid: Archie Shepp Albert Ayler John Tchicai Trummarid: Sunny Murray ja Milford Graves
Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.
Modaalne jazz Kristin Puusepp IX B klass Ajalugu ja tekkimine Sai alguse 1950. lõpus ja 1960. alguses Jazzmuusikud Miles Davis ja George Russell hakkasid laiendama tavapärase jazzi harmooniat e kooskõla Tavapärane mazoor-minoor (rõõmsakõlaline-kurvakõlaline) harmoonia asendati teistsugusega Loodi kogu aeg uusi meloodiaid, et rikastada jazzi Indiaani ja keskaja muusika päritoluga Iseloomustus Aeglane ja harmooniline rütm Lihtsad meloodiad Kasutatakse improvisatsiooni Taustaks mängitakse ühesugust meloodiat, kui samal ajal puhkpillidel mängitakse soolot. Trompet, kontrabass, trummid, klaver ja saksofon
On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock'n'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis, kelle albumit ,,In a Silent Way" (1969) peetakse fusion jazzi esimeseks albumiks. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini. Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist Mike Brecker ning trummar Billy Cobham. 1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese jazzrockansam bli"Dreams". Käsikäes rocki elementide (eeskätt rütmi) ülekandmiseks jazzi hakati üha rohkem kasutama
Jazzmuusika 12. klass Jazzmuusika EUROOPA AMEERIKA AAFRIKA "VANA ISTANDUS" , maali autor teadmata, ...kujutab Aafrika Ameerika orje tantsimas banjo and löökpillide saatel. Jazzorkester Jazz kasvas välja... USA neegrite töölauludest bluusist spirituaalidest New Orleansi jazz Jazz´i arenguetapid Bebop Cool jazz ja Swing Dixieland Hard Bop Jazz rock Chicago jazz Jazz & bossa nova Downtown jazz Free jazz Nu-Jazz
jazz: impro,rütmiline,segab kokku erinevaid stiile, swing:tantsumuusika,orkester,ei impro,kiikuv rütm,tehniline bebop:getod,trompet,saksofon,klaver,impro,kiire,rahutu,ei tants cool jazz:rahulik,instru, trompet,klaver,kontrabass,impro,trummid free jazz:kaootiline,impro,ei meloodia,pole kindel helistik, intensiivne, müra fusion:elektripillid,funky,miles davis,rocki instrumendid,souli rütm elektro:globaalne,arvuti,dj,klubid,poed blues:instru ,vokaal,kitarr,trummid,klaver,nukker,impro
Referaat Jazz Jazzist Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist
värvilaikudega abstraktsel maalil. Kuigi selline mängimisviis ärritas harjumuspärase jazzi pooldajaid. Kujunes 1960. aastate keskpaigaks kindel grupp selle suuna esindajaid. Üheks tuntuimaks free jazzi esindajaks peetakse saksofonisti Archie Shepp kellest räägin ka lähemalt.Sinna gruppi kuulusid kuulsaimatest muusikutestnsaksofonistid veel Albert Ayler, John Tchicai; trummarid Sunny Murray ja Milford Graves;trombonist Riswell Rudd;kontrabassist Charlie Haden;trompetist Don Cherry. Archie Shepp sündis Fort Lauderdaleis Floridas 24 mail 1937. Aga ta kasvas üles Philadelphias ja Pennsylvanias kus ta õppis mängima klaverit, klarnetit ja alt-saksofoni ning tenor-saksofoni.Shepp alustas oma muusika karjääri Ladina Jazz bändis, kus ta mängis natuke aega enne kui ta alustas koos mängimist kesk klassi pianistiga Cecil Tayloriga. Kes sellel ajal alles hakkas õitsema. Cecil
..................................................................................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad
Ometi kujunes 1960. trompetisaksofoni ühehäälne kõla, aastate keskpaigaks kindel grupp selle repertuaari ühekülgsus ja isegi viimse suuna esindajaid. Sinna kuulusid piirini arendatud virtuoossus. Nii saksofonistid Archi Shepp, Albert otsustasid mõned nooremad muusikud Ayler, John Tchicai trummarid Sunny lahti öelda pea kõigist senistest Murray ja Milford Graves, trombonist põhitõdedest vabastada jazz seda Roswell Rudd, kontrabassist Charlie piiravatest kammitsatest. Haden, trompetist Don Cherry jt. Esimesed free jazz'i kuulajad olid Kuigi free jazz ei saanud nii pianist Cecil Taylor ja altsaksofonist populaarseks kui omal ajal sving või Ornette Coleman. Neist esimene oli bebob, kujunes 1960. aastate lõpul akadeemilise koolitusega muusik, kes teinegi rühm selle stiili harrastajaid. See