1900). Erinevalt reo- ja rotaviirustest omavad orbiviirused lülijalgset vektorit (moskiitod, puugid). Praeguses süstemaatikas eristatakse 19 orbiviiruste gruppi (liiki), mis omakorda jagunevad paljudeks serotüüpideks. Enim on uuritud BTV (perekond Orbivirus tüüpesindaja, teada on 24 erinevat BTV serotüüpi) molekulaarbioloogiat ja virionide struktuuri. Veel üheks lülijalgset vektorit omavaks sugukonna Reoviridae perekonnaks on coltiviirused (Colorado tick fever, CTF). Coltiviirused nakatavad enamasti närilisi, kuid võivad nakatada ka inimesi (tupikperemees). Lastel põhjustab CTF raskeid haigusi, millega võivad kaasneda närvisüsteemi kahjustused. 3.3.1. Virion Orbiviiruste virionid (86 nm) on ikosaeedrilised, ilma membraanita ning koosnevad 10-st dsRNA segmendist ja kahekihilisest kapsiidist: 1. Välimine kapsiid (T=13) koosneb kahest valgust (VP2 ja VP5), mis katavad virioni tiheda kihina (märgatavad kanalid asuvad vaid ikosaeedri tippudes): a
metsaimetajate vaktsineerimisprogrammid. Kliinilise haiguse vältimiseks on ainus lootus ekspositsioonijärgne profülaktika. Vaktsiin on surmatud vaktsiin, tehakse keemilisel inaktivatsioonil koekultuurist saadud diploidsetest rakkudest. Viirused mõmm :) 05/06 Rotaviirus (reoviirused) Struktuur. Reoviiruste perekonda kuuluvad ortoreoviirused, rotaviirused, orbiviirused, coltiviirused. Kapsiid on ikosaeedriline, diameetriga 60…80 nm, kahekihilise kapsiidiga; genoom on kaheahelaline, segmenteerunud. ”Double- double”. Elektronmikrofotol rotaviirus rattalaadne. Väliskapsiidi proteolüütiline lõhkumine tekitab intermediate/infectious subviral particle’i (ISVP). Väliskapsiid on struktuurvalkudest, ümbritseb nukleokapsiidset südamikku, milles on RNA sünteesimiseks ensüümid ja 11 erinevat kaheahelalist RNA genoomsegmenti
annaabi.ee 
