Päevavalgele tulid elumajade, saunade, templite, veskite, teatrite ja kaupluste jäänused, samuti arvukalt tarbeesemeid, mööblit, mosaiike, seinamaalinguid ja kunstiesemeid. Tänapäeval saavad turistid kõndida mööda sillutatud tänavaid vanade majaseinte vahel. Colosseum Flaviuse amfiteater, mida meie nimetame Colosseumiks, oli suurim Rooma impeeriumi 57-st amfiteatrist. Colosseumi ehutustöid alustati 69. aastal, ehitise kõrgus on 48 meetrit ja ovaalsel põhiplaanil umbes 188 meetrit. See ehitati betoonist, tellistest, tufftist ja lubjakivist. Välisseinad kateti marmoriga. Areeni kattis liiv, mis etteastete vahel üle rehitseti
Templid ja hauakambrid. 7. Rooma kunst(8. saj eKr/ 3.saj eKr) Polüteistlik kultuur. Vääriline amet oli olla sõdur või ametnik. Filosoofia võeti üle kreeklastelt. Kihistunud ühiskond. Patriitsid ja plebeid, senat. Arhitektuuri ilmusid kaared, võlvid ja kuplid. Akveduktid, aknad uksed, väravad- kasutati kaare motiivi. Ühiskondlikest hoonetest olid olulised termid ja amfiteatrid. 1.sajandil ehitati amfiteater, mis nimetati Colosseumiks. See koosnes 3st korrusest: esimese sambad olid dooria, teise joonia ja kolmanda korruse sambad aga korintose stiilis. Sellel oli 80 sissepääsu ja mahutas 50 000 vaatajat. Täiesti mõttetud ja kolossaalsed ehitised olid triumfikaared, mida püstitati sõjaliste võitude korral(monumendid). Keiser Trajanuse sammas. Rooma Panteon kõikide jumalate tempel. Eramajadesse planeeriti aatriume. Skulptuure ei idealiseeritud. Keisrite portreed olid loomutruud
Tähe väljakule püstitatud võidukaarele. Vespasianuse ajal alustati Colosseumi rajamist kohale, kus mõni aasta varem paiknes keiser Nero tahtel rajatud tehisjärv ja selle ääres Domus Aurea (kuldne maja) ning Rhodose kolossi1 eeskujul valminud hiiglaslik Nero kuju. Vespasianus seda kuju ei hävitanud, lasi sellele vaid Apolloni atribuutika 2 lisada. Kuju võeti maha alles keskajal. Sellesama hiigelkuju järgi kutsub rahvas seda amfiteatrit (ametlikult Amphitheatrum Flavium) senini Colosseumiks. Tituse kohta saab öelda üksnes head. Pärast Pompei, Herculaneumi jt linnade hävimist Vesuuvi purske tagajärjel 79. aastal ja Rooma tulekahju püüdis ta leevendada rahva rasket olukorda. Talle omistatakse lauset ,,Amici, diem perdidi" (sõbrad, ma kaotasin ühe päeva; see tähendab: täna ei teinud ma ühtegi head tegu). Titus pühitses sisse Colosseumi, mille ehitamist alustati tema isa ajal. Ta suri noorelt malaariasse3. __________ 1
Appia-ga. Ehitati ka sildu üle jõgede. Veejuhtmeid, mis tõid puhast vett mägiallikatest või järvedest. betoonist müüridega kaitsti linnu. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsamad saunad termid. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased armastasid ka vaatemänge. Areenid neid ümbritsesid tõusvad pingiread. 1. Sajandil ehitati Roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Seal kasutati palju kaari ja võlve. Sellel oli 80 sissepääsu. Mahutas üle 50000 vaataja. Väljaspoolt oli näha kolme korrust kaari. Poolsambaid kasutati välisseina liigendamiseks. Alumisel korrusel olid dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis sambad. Neljandal korrusel olid pilastrid poolsambataolised, kuid õhukesed müüriribad. Tempel oli asetatud kõrgele alusele, trepp oli ainult kitsamal küljel
aastal eKr Romulus (kelle vennaks oli Remus). 6.saj lõpul eKr kehtestati Roomas vabariik. Rooma kunstis oli ka eripära. Kõige tugevamini ja kõige varem avaldus see arhitektuuris. Kasutati uusu konstruktsioone kaari, võlve, kupleid. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on silindervõlv. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad e termid ja amfiteatrid. 1.saj ehitati Roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. See sai võimalikuks kaarte ja võlvide meisterliku kasutamiseks. Colosseum moodustav ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Colosseum pidi mahutama üle 50 000 vaataja. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. § 17. Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur. Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil. Rooma ehitusmaterjal,
hooneteil. Rooma kividega sillutati ka teid, mis osaliselt on tänapäevani säilinud. Kaarekonstruktsioonid aitasid luua kivist sildu üle jõugede. Ehitati ka veejuhtmeid. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad ehk termid ja amfiteatrid. Termid olid nagu tänapäevased SPA'd, seal olid basseinid, lõdvestusruumid, saunad jne. Armastasid vaatemänge, mis tihti olid verised. Selleks ehitati areene ümbritsevate pingiridadega. 1.sajandil ehitati roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Sinna pidi mahtuma 50 000 vaatajat. Sellest on näha kreeka arhitektuuri kogemusi. Kreeka sammastest oli tuletatud poolsambaid. Alumisel korrusel dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid
hoonete puhul loodusliku kiviga, nt marmoriga. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linna ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsamad olid saunad (termid) ja amfiteatrid. Roomlased armastasid vaatemänge, selleks ehitati kogu Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. 1.saj ehitati Roomas suurim Colosseumiks nimetatid amfiteater. See sai võimalikuks kaare ja võlvi meisterliku kasutamisega. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu ja see mahutas kuni 50 000 pealtvaatajat. Kreeka sammastest tuletatud poolsambaid oli tarvis hiigelhoone väliseina liigendamiseks. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal, umbsest seinast koosneval
annaabi.ee 
