Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
jaoks(tekstitöötlus, tabelarvutus, andmebaasid, esitlusgraafika, arvutiside ja võrguprogrammid), · Erialaprogrammid-paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine,meditsiin, projekteerimis ehk kavandamisprogrammid, väljaõppe- ja õppimisprogrammid jt).Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office või OpenOffice.org sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. 4.2 Operatsioonisüsteemid Operatsioonisüsteem on nagu eelnevalt mainitud tarkvara, mis juhib programmide täitmist ning võib korraldada ressursijaotust, sisestuse ja väljastuse juhtimist, andmehaldust jm. Teiste sõnadega operatsioonisüsteem võtab vastu korraldusi kasutaja käest, muudab need arvutile mõistetavaks ja korraldab nende täitmist.
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool supinatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga ülalpool rotatsioon – pööramine abduktsioon – liikumine kehast eemale aduktsioon – liikumine keha suunas lähemale 12 Liikumisega seotud terminid Suunaga seotud terminid
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
2. portatiivsed tulekustutusvahendid, mis asuvad vastavalt FIRE AND SAFETY PLAN-ile laeva erinevates paikades - kaasaskantavad tulekustutid, vahuaparaadid, tuletekk, labidad, kirved. 3. fikseeritud tuletõrjumise varustus . piserdussüsteem ja vihmutussüsteem, CO2 süsteem, hüdrandid, voolikud, tule- ja veekindlad uksed. 4. esmaabivarustus 5. kaitseriietus, päästevestid, ohutusvööd ja rakmed, termokotid 6. häireseadeldis, automaatne tulehäire signaal, tulekahjust teavitamise nupud, signaal ja hoiatuskellad, valjuhääldajad 7. hädaolukorra valgustus ja märgid 8. telefonid ja portatiivsed raadiosaatjad 9. päästepaadid ja parved koos varustusega 10. Mere Evakuatsiooni Süsteem 11. pürotehnilised vahendid 12. helikopteri tekk 13. laeva vee- ja tulekindlad sektsioonid -ja päästevarustuse asetus on näidatud FIRE AND SAFETY PLAN.il. VENTILATION PLAN.il.
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j
hotellid, raviasutused või inimeste kogunemisruumid. Hädavalgustus peab olema enam kui kaheksakorruselistes elamute kõigis trepikodades, kui neid kasutatakse ka evakuatsiooni väljapääsudena. Vajaduse korral tuleb hädavalgustusega varustada ka viidad. Hädavalgustus peab tagama ettenähtud valgustuse vähemalt ühe tunni kestusega voolukatkestuse ajaks. Liigitus Turvatoitesüsteem võib olla · mitteautomaatne, mis lülitatakse talitlusse käsitsi. · automaatne, mille sisselülitamine ei sõltu käidupersonalist. Toite taastumise aja järgi liigitatakse automaatsed turvatoite- süsteemid järgmiselt: · katkestusvabad, mis vastavaehituse korral võivad tagada nõuete- kohase toite ka pinge- ja sageduskõikumiste ajal; · väga lühikese toitekatkestusega (kuni o,15 s); · lühikese toitekatkestusega (kuni 0,5 s) · suhteliselt pika katkestusega (kuni 15 s) · pika katkestusega (üle 15 s). 1
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti
kihtide jaoks iseseisvalt. See kiirendab standardite loomist. Kuna piirid kihtide vahel o selged, siis ühe kihi piires tehtud standardite muutused ei pea mõju avaldama teiste kihtide standarditele (tarkvarale). Kaks osapoolt samal kihil suhtlevad protokollide abil. Kuid standardeid on vaja ülemistele kihtidele ostatavate teenuste tarvis(alumiselt kihilt tuleb ülemisele teenus). 7. TCP/IP mudel Pakett erinevates kihtides: sõnum rakenduskihis, segment transpordikihis, datagramm võrgu kihis, kaader(frame) kanalikihis ISO OSI mudeli ja TCP/IP mudeli vaheline võrdlus: 8. Internet ja hajusrakendused Võrgus võib olla miljoneid ühendatud seadmeid: *hostid, lõppsüsteemid(PC, serverid, PDA, aga ntks ka rösterid) * kommunikatsiooni ühendused(fiiber, raadiovõrgud,
kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvutit võib vaadelda kui süsteemi (arvutisüsteemi), mis töötleb programmimälus masinakeelset programmi ning teisendab andmemälus olevaid andmedi vastavalt sellele programmile. Arvuti riistavara iseloomustavad näitajad: Protsessor (keskprotsessor) Aritmeetika-loogikaüksus Juhtüksus Mälusüsteem Mälussüsteemi hierarhiline korraldus Infomahutavus Kiirus Maksumus Sisend-väljundsüsteem Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg) Struktuurne korraldus S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav - Katkestuste süsteemi rakendav - Otsemällupöördumise rakendamine - Kanalite (selektro, multipleks) rakendamine - S/
Info kohale ei jõua. A ja D küsivad B käest, kas eeter on vaba. Küsivad info edastamiseks luba. Kui A samal ajal edastab, siis D vastust Blt ei saa, ehk siis teab, et eeter on kinni. 27 Vookontroll – kontrollib, et ei tekiks puhvri ületäituvust. Stop-and-wait Sliding window – saadetakse mitu paketti korraga. Näiteks kui esimene ja teine pakett jõuavad kohale ja kolmas mitte, tuleb simese kahe kohta kinnitus ning ainult kolmas saadetakse uuesti. Probleemiks on see, et kui ainult näiteks teine pakett ei jõua kohale, tuleb teavitus ainult esimese kohta ja uuesti saadetakse nii teine kui ka kolmas. Kuna paketid väga tihti kaduma ei lähe, siis see andmeedastuskiirust väga ei mõjuta. Nii saatjas kui ka vastuvõtjas peetakse arvestust kui palju on saadetud ja kui palju on vastu võetud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................
aeglustuvalt), orientatsioon (suuna muutus) ja suund (x,y,z, pööre ümber x,y.z telje) võivad muutuda Vabadusastme varieerimine Mingil kehade paaril võib olla 1 kuni 5 teineteise suhtes sõltumatut liikumist 2.4 Jõu ülekanne: laagrite paigutus, elastsed lülid, staatiline määratlus, lülitusmoodus Laagrite liigi varieerimine (paigutus, veerelaager, liuglaager, juhikud) Elastsete lülide varieerimine (paindevedrud lehttvedrud, pakett, taldrik, spiraal, silmus; väändevedrud silindrilised, koonilised, varras (ristkülik, ümar, ümarrislõige). Staatilise määratluse varieerimine Jäikadest kehadest koosnev süsteem on staatiliselt määratud, kui toestuse (laagrite) reaktsioonid on tasakaalutingimustest üheselt määratavad. Kuna üldise ruumilise juhu jaoks on meil iga keha jaoks kasutada 6 tasakaaluvõrrandit, võib staatiliselt määratud toestus omada ühe keha jaoks maksimaalselt 6 toereaktsiooni
tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II e
220 1600 3000 330 2200 4000 Kaitsevöönd -elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis ümbritsev maala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutus piirangud. Õhuliinikaitsevöönd- on maala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaal tasandid ja mille ulatus mõlemalpool liini telge: 1.) Kuni 1kv pinge liinde korral 2meetrit. 2) üle 1kv kuni 20kv- pingega liinide korral on 10m. 3.) 35 ja 110 kv pingega liinide korral on 25m. 4.)220 ja 330kv pingega liinide korral on 40m. Maakaabelliini maala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemaltpoolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid.
Juurdepääsunimekiri on ressurssidele määratud õigustest Monoliitne kernel on iseloomulik Linux OS'ile Mis on süsteemikutse fork ülesanne? Uue protsessi loomine Windows'i kernelikomponendid on mitmekihilise ülesehitusega Mis parameeter mõjutab diskreeditud analoogsignaali kvaliteeti? Diskreetimissagedus Analoogsignaali kvantimisega hinnatakse analoogsignaali väärtust ajahetkel Pakettkommutatsiooniga võrgus marsruuditakse iga pakett sõltumatult Internet on pakettkommutatsiooniga võrk Kes tegelen standardimisega Eestis? EVS IP alamvõrk on kogum võrguseadmeid, mis omavad sama võrgunime ja on ühendanud füüsilise võrguühendusega Milline väidetest on õige MAC aadressi kohta? MAC aadress on võrguseadme unikaalne identifikaator Kas CSMA/CD hoiab alati ära konfliktid sisekanalile juurdepääsul? Ei hoia, CSMA/CD tuvastab konfliktid ja lahendab need. Mille poolest on kommutaator parem jaoturist
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise a
Vooluga juhtmega magnetväljaga orienteeruvad magnetmaterjali magnetdomeenid kindlas suunas. Kirjutasmiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja peal on mähis. Vastavalt magnetmuutustele saadakse lugemisele nullide ja ühtede nivoo. Kõvaketas (HDD) koosneb pöörlevatest ketastest, mis on jäigast mittemagneetuvast alusest ja kaetud õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on lugemis/kirjutamispea. Kõvaketast iseloomustavad suured mahud, ketaste pakett pöörlemine mida suurem seda suurem müra ja energia vajadus. Floppy Disk on samuti magnetmäluga. 3. Klaviatuur. Klahvide paigutust tuntakse kõrvuti asetsevate klahvide järgi ülemises tähereas QWERTY. Levinud on ka klahvide paigutus nimega dvorak, mis on efektiivsem, kuid mitte levinud. QWERT kujunes väljas kirjutusmasinate ajal, mil see sai standardiks. Nupude taga olid haamrikesed, mis lõid vastu värvilinti ja kuna mitut kõrvuti seisvat ei saadud koos vajutada, siis paikutati
tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne). 3.Põhiplokk ehk korpus · Põhiplokk ehk korpus Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast
+18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88sGeostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel läbimiseks paketile ja kinnituspaketile 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator
organisatsiooni - ICANN-i - poolt akrediteeritud registraride juures 6. Arvutivõrgu IP datagramm. TCP ja UDP. IP vastutab pakettide õigesse kohta jõudmise eest. Paketid liiguvad neljakohalise numbrilise aadressi alusel (IP aadress). See on ka kõik, mida IP pakettidest loeb. Ülejäänu teda ei huvita. Tema ülesanne on leida tee vastava IP aadressini. Siiski lisab IP veel paketile midagi omalt poolt. Nimelt IP aadressi, kust pakett tuli, protokolli numbri ja paketi kontrollsuuruse (mis ei ole seesama, mis TCP arvutatud paketi kontrollsuurus). IP datagramm: 4 8 16 24 31 Vers IHL Type of Service Total Length Identification Flags Fragment offset Time to Live Protocol Header checksum Source addR
Hiljem saab päisest saadava info abil paketid uuesti kokku panna. Nendest kokku saadakse signaalid, mis liiguvad mööda füüsilist kihti edasi. Kui need on pärale jõudnud, siis kanalikiht saab aru, et see on temale mõeldud. Kui kõik on korras, siis päis visatake ära ja see läheb võrgukihi kätte. Võrgukiht saab omakorda järgmisest päisest kätte võrguaadressi ning saab aru, et see on mõldud talle ning teeb marsruutimise otsuse. Kui lõpuks jõuab pakett lõpp-punkti, siis arvuti saab aru, et see pakett on temale mõeldud ja viskab järgmise päise eest ära ja annab sisu transpordikihi kätte. Transpordikiht omakorda saab aru, kellele see pakett on mõldud. Kuna saatja pani juurde pordi numbri, siis on teada, et see pakett tuleb edasi anda näiteks veebiserverile. Transpordikiht pakib ka lõplikult paketi taas kokku ja ei anna rakendusele tükkhaaval, vaid sellisel kujul nagu rakenduse käest kätte saadi
EUA – End User Availability EUDT – End User Down Time DT x kasutajate arv EUPT – End User Processing Time ASP x kasutajate arv FSC – Forward Schedule of Change Kinnitatud/eelseisvate muudatuste ajakava. FTA – Fault Tree Analysis Veapuu analüüs on tehnika, mida kasutatakse probleemini viiva sündmuste ahela koostamiseks. IaaS – Infrastructure as a Service Serveri, OSi, salvestuspinna ja võrguteenuste pakett koos haldustarkvaraga IMAC – Install Move Add Change IMAP – Internet Message Access Protocol Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajatele juurdepääsu meiliserveris hoitavatele eposti sõnumitele ja käsitleda neid nii nagu nad asuksid kasutaja arvutis. Sõnumite saatmine SMTP abil. IMAPS – IMAP over SSL - IMAP kasutades SSL ühendust iSCSI – Internet Small Computer System Interface
1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi. 2) Tüübiväli määrab sõnumiliigi. 3) Kood täpsustab sõnumi sisu ehk määrab alamtüübi. Maksimaalne alamtüüpide arv, mis on võimalik ühele sõnumi tüübile määrata, on 256. 4) Kontrollsumma on 16-bitine andmeväli, mis aitab kindlaks teha, kas andmevahetuse käigus esines kadusid. Arvutamisel teisendatakse ICMP päis ja andmed kahendarvudeks, ja liidetakse need kokku. Andmepaketi vastuvõtja kordab tehet. Pakett kustutatakse, kui tulemus erineb kontrollsummast. 5) Identifikaatori abil määratakse kindlaks vastussõnum. Näiteks kajataotluse sõnumile vastuseks saadetud sõnum. 6) Järjekorranumber aitab eristada järjestikku saabuvaid sama tüüpi sõnumeid. 7) Valikulised andmed kirjeldavad, kuidas sõnumis määratletud tegevusi täide viia. 4 2.1 Piirangud ICMP veateateid ei saadeta vastuseks:
kinnituseks andmeid vastu saatma (peab olema kahepoolne suhtlus, et kas ikka jõudsid vajalikud bitid kohale). Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6) Vigade avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“ 7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. Arvutid suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits kiireks“ jne.
7 Kodukataloogi tüübiks on samuti ext4. Peale ketta jaotamist võib alustada paigaldamisega. 8 5) Järgmiseks tuleb ajavööndi määramine, see määratakse kasutaja asukoha järgi. 9 6) Edasi liikudes tuleb ette klahvistiku paigatus. See samuti lähtetastakse kasutaja isiklike eelistuste järgi. Võimalik on ka automaatne paigutuse tuvastamine. 7) Edasi tuleb kasutaja andmete sätestamine. Üldiselt on mõistlik mitte kasutada suuri ja väikseid tähti, kuna hiljem teeb see töö Linuxi terminalis raskemaks. Samuti pole mõistlik valida automaatset sisselogimist ning tuleks alati valida „Sisselogimiseks küsitakse parooli“. Kodukataloogi krüpteerimine on kasutaja enda valik, selda valides tugevdab 10 kasutaja enda andmete turvalisust.
Tartu kutsehariduskeskus Maarja Pukk Monitor referaat Tartu 2008 Mis on kuvar? Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeal enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline- ühevärviline. Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge). Värviline kuvar esitab tavaliselt 16- värvilistest kuni miljonite värvidega kujutisi. On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid, kirjavahemärgid ja nn. "kastigraafika") ja o