ehitatud meie kognitiivsetesse võimetesse, mille tulemusena on meil hoiakud, mida hoida. Kuid mitte kõik hoiakud pole vabatahtlikult omistatavad, mõned on õpitavad. Näiteks me peame õppima erinevaid mustreid nagu kõne ja keel. Ja lisaks veel, et enamus tähelepanu ei ole antud meile ainult visuaalselt, vaid ka kõlaliselt. Pole vaja teada ja tunda keelt/kõne, et asjadest aru saada ning pole vaja olla ülim-geenius-füüsik, et strateegiaid kasutada ja neid mõista. Küsimused Paul Churchlandi teksti “Eliminatiivmaterialism ja propositsioonilised hoiakud” kohta (Tähtaeg 27.11.14) 1. Millised on kolm peamist kaalutlust, mille tõttu tuleks rahvapsühholoogiat pidada vääraks teooriaks? Kolm kaalutlust on: RP ei ole seletusjõuline teooria; RP ei ole kooskõlas teiste teooriatega, mis kuuluvad füüsikalisse maailmapilti; RP ei ole aranev teooria. RP’le heidab kahtlust see, et ta ei suuda hõlmata-seletada järgmisi nähtusi: vaimuhaigused,
Rorty on seisukohal, et Wittgensteini privaatkeele argument näitas, et ei saa olla keele-eelset teadlikkust. Arusaam vaimse teoreetilisest laetusest on omane ka hilisematele eliminatiivmaterialistidele, kelle tuntuimad esindajad on Paul ja Patricia Churchland. Ekslik teooria mõjutab meie tunnetust ja paneb meid arvama, et leiduvad vaimuseisundid jms. Kui tunnetaksime end läbi närviteaduste mõistevõrgustiku, siis mõistaksime, et selliseid vaimuseisundeid nagu uskumused, lihtsalt ei ole. Churchlandi eliminativism. Paul Churchland on eliminativist põhiliselt propositsiooniliste hoiakute suhtes. Teooriat, mis määrab vaimsed mõisted, nimetab ta rahvapsühholoogiaks. Churchlandi versioonis on eliminatiivmaterialism seisukoht, et rahvapsühholoogia on väär ning vajab elimineerimist neuroteaduse kategooriate ja printsiipidega. Kui rahvapsühholoogia on väär, siis tema postuleeritud ontoloogia ei vasta reaalsusele (uskumusi, soove jne pole olemas) Rahvapsühholoogia kui teooria
annaabi.ee 
