· Dessertveinid ja liköörveinid Kuivade veinide alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele, vahuveinide oma 7-12 vahele, naturaalsete dessertveinide oma 12-15 vahele ja kangestatud desertveinide ja liköörveinide oma 15,5-22 vahele. 5. Valge vein Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Veini valmistamine: · Marjade korje · Sorteerimine ja varretustamine · Marjade pressimine virde (viinamarjamahl) saamiseks · Chaptaliseerimine (virdele magususe lisamine kontsentreeritud viinamarjamahla abil, et saavutada kõrgemat alkoholisisaldust veinis) NB! Ei kasutata üldiselt kvaliteetveinide valmistamisel. · Fermentatsioon (virde kääritamine, kus lisatud pärmirakud muundavad virdes olevad suhkrud alkoholiks) kontrollitud temperatuuril (max. 18 °C, 5-16 päeva jooksul) suletud anumas · Fermentatsiooni peatamine väävli lisamisega · Stabiliseerimine (veini selitamine e
6. Lubatud kõik korje, sorteerimise, varretustamise ning marjade transpordi meetodid. 7. Väetamine, pritsimine ja väävel sama, mis kvaliteetveinide puhul. 8. Viinapuude vanus ja istutamistihedus pole olulised, väätide lõikamine ja sidumise meetod aga küll. 9. Põldude kastmine kuumades regioonides laiemalt lubatud. 10. Nõuded veinide valmistamisele on väga sarnased kvaliteetveinide omale. Ei ole piiratud veinide arendamise meetodeid (tamm või mitte tamm, arendamine pudelis jne), chaptaliseerimine on laiemalt lubatud (kuid mitte kõikjal), valgeid veine on lubatud malolaktiliselt fermenteerida. 11. Minimaalset alkoholisisaldust pole määratud (v.a. Saksamaal ja Alsace´s). 12. Aastanumbri teema kattub kvaliteetveinidega. Nõuded Uue Maailma veinide valmistamisel 1. Terroir ei ole oluline. Sageli on põllud nii suured, et pinnas ja mikrokliima võivad mitmeid kordi vahelduda. Samuti on lubatud pinnast töödelda, teisaldada ja teisiti muuta. 2
annaabi.ee 
