vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8-9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20-30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma sokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranziks. Vili peidab endas 20-40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) 7 Joonis 1. Kakaoviljad
vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8−9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20−30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma šokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranžiks. Vili peidab endas 20−40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) Joonis 1. Kakaoviljad Pärast fermentatsiooniprotsessi, mil seemned koos ümbritseva viljalihaga päikese kätte
imev elastne ülahuul), mida ümbritseb nahka mitte läbiv tupp. Sääse eritatav sülg tuimestab nahka, takistab vere hüübimist ja soodustab vere voolamist. Sääse sülje kaudu levivad parasiidid uude peremehesse.Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses. 65 Sääseliste valmikud toituvad enamasti taimemahladest. Kolmes sugukonnas on valmikud verdimevad (Culicidae, Simuliidae ja Ceratopogonidae). Mõned sugukonnad on redutseerunud suistega (Chironomidae ja Cecidomyiidae). Sääseliste vastsed asustavad väga mitmesuguseid elupaiku nii vees kui maismaal, nende seas on nii rööv- kui taimtoidulisi vorme. Kärbselistega võrreldes on sääselised enamasti küllalt kehvad lendajad, nad on aeglasemad ja kohmakamad. 17. sajandil levisid kollapalavikku levitanud sääsed Aafrikast Uude Maailma orjalaevadega. Tänapäeval
annaabi.ee 
