Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W.A.Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P.Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W.A.Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R.Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt.
lauluvõistluse Soomes. Sellest saadik on lätlanna esinenud maailma tähtsaimates ooperimajades ja kontserdipaikades ning kinnitanud kanda muusikamaailma ühe uusima staarina tänu oma kaunile häälele, musikaalsusele ning lummavatele lavaportreedele. 2006. aastal anti talle Semperi ooperimajas Dresdenis toimunud galaõhtul Euroopa kultuuriauhind.Praegu näeb Garancat peaosas New Yorgi Metropolitan Operas G. Bizet ooperis "Carmen". Samuti esineb naine Angelina rollis Rossini ooperis "La Cenerentola", mida mängitakse veebruari alguses Prantsusmaal Pariisis Théâtre des Champs-Élysées. Carmen on helilooja Georges Bizet ooper, tema enimtuntud teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Tegemist on suur vormiga Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania
lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris Vanemuine Nicklausse/La Muse rollis J. Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E. Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W. A. Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W. A. Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P. Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W. A. Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R. Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005
Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood" jt. 2005. aastal sai Annaliisa II koha H.Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H
lubab etendada kuni nelja erinevt ooperit nädalas. 4 Praegune repetuaar Hetkel on mängitakse järgmiseid etendusi: Tosca Eugene Onegin Rigoletto Arabella The Magic Flute La Bohème L'Elsir d'Amore Cosi Fan Tutte Andrea Chénier La Cenerentola The Enchanted Island Falstaff Die Fledermaus Madama Butterfly Prince Igor I Puritani Rigoletto Der Rosenkavalier La Sonnambula Two Boys Hetkel üks populaarsemaid etendusi on Cosi Fan Tutte. See on armastatud Mozarti ooper, mis räägib armastuse sidemete proovilepanekust.Muusikaliseks lavastajaks on James Levine.
„Tuhkatriinu“ lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse (vrd Apo 1995: 23-25) Antti Aarne tüübikataloog Kättesaadavas keeles (saksa) Lühike sisukokkuvõte Tabav pealkiri Number - Kataloogi tiendatud Stith Thompson (1928/1961), Hans-Jörg Uther (2004) ATU tüübinäide: ATU 510A „Tuhkatriinu“ Tales of Magic Supernatural Helpers 500-559 ATU 510A Cindrella. (Cenerentola, Cendrillon, Aschenputtel.) Isikukogemuse jutt Isikukogemuse jutt, isikliku kogemuse jutt – personal ecperience narrative Keskmine ameetika täiskasvanu: vähemalt 3-4 sellist juttu Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu Harilikult jutustatud esimeses isikus Kui jutt edukas, seda korratakse Olnud alati populaarne Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl
Veneetsia, 1813). Ooperis ,,Elisabeth" (1815) pole secco-retsitatiive, üksnes accompagnatod. Veel oopereid: ,,Othello" (Shakespeare'i järgi) 1816, kusjuures eriti tähelepanuväärne on viimane vaatus, Desdemona ja Othello suur stseen, mis on läbiva muusikalise arendusega. Samal aastal (1816) valmib opera buffa ,,Sevilla habemeajaja" (Il barbiere di Siviglia; libreto põhineb Beaumarchais' Figaro-triloogia esimesel osal). Itaalia-ajast võiks veel nimetada oopereid ,,Tuhkatriinu" (La Cenerentola), ,,Mooses" (melodramma sacro; ainestik Vanast Testamendist Mooses viib oma rahva ära Egiptuse vangipõlvest), melodramma semiserio ,,Varastaja harakas" (La gazza ladra). Paljud peaosad on kirjutatud lauljanna Isabella Colbran'ile, keda peeti tollal üheks paremaks sopraniks Euroopas (ja kellest sai Rossini abikaasa). Rossini on ise maininud, et tema ideaalid on lihtne meloodia (melodia semplice) ja selge rütm (ritmo chiaro), kusjuures
columns." Apparently unable to contact one another directly through the mails because of parental or other restrictions, the lovers could easily bring a newspaper into the house and thus receive their messages. For secrecy, these were enciphered, but usually in so elementary a system that anyone who applied himself could read their intimacies. In February of 1853, The Times of London carried a Caesar substitution, in which a=v, addressed to Cenerentola: Until my heart is sick have I tried to frame an explanation for you, but cannot. Silence is safest, if the true cause is not suspected. If it is, all stories will be sifted to the bottom. Do you remember our cousin's first proposition? Think of it. A few months later, on August 19, the same paper carried a cryptogram in an ordinary reversed alphabet— a = z, z = A—with numbers representing a few words like the and that. The message began My darling, need I say how delighted I was
annaabi.ee 
