Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"caracella" - 7 õppematerjali

caracella – Rooma keiser, tema edikt al. 212. aastast tagas kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused.
Vana-Rooma skulptuur
1
odt

Vana-Rooma skulptuur

VANA-ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend ­ levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits ­ kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago ­ vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud).

Kultuur-Kunst → Kunst
22 allalaadimist
KUNSTIAJALOO KT 1
2
doc

KUNSTIAJALOO KT 1

Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingede omapärast elukeskkonda. Seal oli nii naudinguid ja rõõme ja nukraid mõtteid ja surmahirmu. 14) Millises arhitektuuriharus saavutasid vanad roomlased silmapaistvaid tulemusi? Too kolm näidet VanaRooma arhitektuurist! Saavutasid edu ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Colosseum Roomas, Panteon, Caracella termid, PondduGard. 15) Millised kaks ala olid rohkem arenenud VanaRooma skulptuuris? Too üks näide" Portreed ja ajalooteemalised reljeefid. Näide: Keiser Augustuse marmormonument. Portree oli idealiseeritud. Keiser hoidis ühes käes oda, teine oli üles tõstetud. Tuunika peal oli raudrüü, mida kaunistasid reljeefid. Kõrval seisis väike Amori kuju, mis viitas jumalikule päritolule. ..................................................................................

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
Rooma kunst
8
doc

Rooma kunst

termid. Nende üleasanded olid aga hoopis laiemad, kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad on näiteks Caracella termid Roomas. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis. Mitte hoone, vaid monument. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. Pont du Gard. Veejuhe Lõuna-Prantsusmaal.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Kunstiajalugu mõisted
13
doc

Kunstiajalugu mõisted

On ühe või kolme ümarkaarelise läbikäiguga auvärav. Tituse võidukaar Forum Romanumil. Termid- saunad. Imetlust väärib juba nende suurus. Skulptuuride ja seienamaalide rohkuse ning rikkalikult kasutatud marmori poolest nägid nad välja kui lossid. Seal olid meeste- ja naisteosakonnad, kuumad, leiged ning jahedadpesemisruumid jne. Termi näidis. Caracella termid. Arkaad (kaaristu)- ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Verona San Zeno Maggiore kloostris. Arkaadi näidis. Foorum- Ühiskondlik keskus, kus peeti rahvakoosolekuid, mõisteti kohut jne. . Eriti tuntud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
Ajalugu Kordamine KT-keskaeg- 10 kl-
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Sakrament ­ rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ja mis peavad usklikele edasi andma jumala armu. Missa ­ Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. ( Missa ­ lähetatud, saadetud) Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Diocletianus ­ Rooma keiser. Valitses aastatel 284-305. tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud senist elukorraldust enam päästa. Caracella ­ Rooma keiser, tema edikt al. 212. aastast tagas kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Romulus Augustulus ­ viimane Lääne-Rooma keiser, kes kukutati 476. a Odoakeri poolt, kes end Itaalia kuningaks kuulutas. Odoaker - oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Odoaker oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476. aastal otsustas ta viimase kukutada

Ajalugu → Ajalugu
257 allalaadimist
Vana-Rooma kultuur-ühiskond-sõjad-elukorraldus
10
doc

Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.

Lisaks sellele sai ta Rooma leegionite ülemjuhatajaks ja siit tiitli imperaator. Lisaks sellele oli tal veel konsuli tiitel, provintside asevalitseja, rahvatribuun ja ülempreester. Pealmised keisri dünastiad printsipaadi ajal · Juliuste - Claudiuste dünastia ( 27 eKr ­ 68 pKr) Augus, Tiberius, Calignla, Claudus, Nero · Flaviuste dünastia 69 ­ 96 pKr · Antoniuse dünastia 96 ­ 192 pKr · Severuste dünastia 193 ­ 235 pKr (Caracella) · Sõdurkeisrite ajajärk Muudatused riigi ja ühiskonna korralduses · Rahvakoosoleku võim vähenes ja peale Augustuste surma ei kutsutud isegi enam kokku. · Senat säilis, aga senaatoriteks said ainult provintside ülikud. · 212. pKr Caracalla edikt ­ kõik vabad elanikud said kodakondsuse, kaasaarvatud provintsides. See tähendab, et kodakondsuse mõiste Roomas kaotas oma sisulise tähtsuse.

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kr.) langes Rooma siiski barbarite ohvriks. 14. Vana-rooma skulptuur Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend ­ levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits ­ kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago ­ vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud).

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun