Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne.
Albert Camus ,,Katk" Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne.
» «Susi söögu Saksa korporatsiooni prokuraatorit!» «Ja Sainte-Chapelle'i kaplaneid ühes nende hallide nahkvattidega; cum tunicis grisis M» «Seu de pellibus grisis fourratish ' «Ohoo, kunstide meistrid *! Küll on neil aga kaunid mustad rüüd! Küll on aga kaunid punased rüüd!» «Ilus saba rektori taga!» «Nagu Veneetsia doodzil, kes merepulma sõidab.»* 8 «Vaata, Jehan! Sainte-Genevieve'i kanoonikud!» «Käigu põrgu kõik kanoonikud!» «Abt Claude Choart! Doktor Claude Choart! Kas te otsite Marie-la-Giffarde'i?» «Too elab Glatigny tänavas *.» «Ta teeb pordumajade ülemale voodit.» «Ta maksab talle neli teenarit; quatuor denarios3.» «Aut unum bombum.»4 «Kas tahate öelda, et igalt ninalt?» «Sõbrad! Meister Simon Sanguin, Pikardia elektor, kellel naine laudjal istub.» «Post equitem sedet atra cura.» 5 «Ikka julgesti, meister Simon!» «Tere, härra elektor!» «Head ööd, elektoriproua!» «Ah, õnnelikud, kes kõike seda näevad
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�