· Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE laiendiga failide külge. Mõned võivad nakatada kõiki täidetavaid programme, kaasa arvatud .SYS, .OVL, .PRG ja .MNU failid. Koos programmi installeerimisega installeeritakse ka viirus · Süsteemi- või buudikirjeviirused. Need viirused nakatavad kõvaketta teatud piirkondades asuvaid täidetavaid programme. Nad haakuvad flopiketta DOS- buudisektori või kõvaketta Master Boot Record'i külge. Selline viirus võib toimida järgmiselt. Kui saate kellegi käest nakatatud flopiketta ja panete selle oma sisselülitatud arvutisse, toimib kõik normaalselt. Kui aga lülitate arvuti välja ja jätate flopiketta ajamisse sisse, siis järgmisel käivitamisel pöördub op.süsteem kõigepealt A-ajami poole, leiab sealt buudiviirusega nakatatud ketta, laeb viiruse arvutisse ja kõvaketta kasutamine muutub võimatuks
Viirused võib jaotada kolme klassi: · Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE laiendiga failide külge. Mõned võivad nakatada kõiki täidetavaid programme, kaasa arvatud .SYS, .OVL, .PRG ja .MNU failid. Koos programmi installeerimisega installeeritakse ka viirus · Süsteemi- või buudikirjeviirused. Need viirused nakatavad kõvaketta teatud piirkondades asuvaid täidetavaid programme. Nad haakuvad flopiketta DOS-buudisektori või kõvaketta Master Boot Record'i külge. Selline viirus võib toimida järgmiselt. Kui saate kellegi käest nakatatud flopiketta ja panete selle oma sisselülitatud arvutisse, toimib kõik normaalselt. Kui aga lülitate arvuti välja ja jätate flopiketta ajamisse sisse, siis järgmisel käivitamisel pöördub op.süsteem kõigepealt A-ajami poole, leiab sealt buudiviirusega nakatatud ketta, laeb viiruse arvutisse ja kõvaketta kasutamine muutub võimatuks · Makroviirused