tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku. Teost iseloomustasid elav dialoog ja huvitavad koomilised karakterid (lihtsameelne Aadam, kerglane Eeva, osav vaidleja Kurat) 12.Miraakli mõiste ja iseloomulikud jooned. Milline oli kõige kuulsam süzee? Vastus: Miraakel - religioosse näidendi üks liik. Miraakli allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati ka olustikusüzeid. Miraakleid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides ja rohke butafooriaga ning nende usuline sisu hakkas varakult ähmastuma, omandades ilmalikke ja realistlikke jooni. Tuntuim süzee seondub Doktor Faustiga, see ilmus kirjandusse 16.sajandi lõpul ühes saksa rahvaraamatus ja sealt ainet ammutanud inglise kirjaniku Christopher Marlowe' näidendis "Doktor Faustuse traagiline lugu". 13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14
· 12 13 saj müsteeriumides esinesid tavalised linnakodanikud ,,Aadama mäng" - elav dialoog, huvitavad koomilised karakterid · 15. saj muutusid müsteeriumid keerulisemaks ja tegelased ilmalikumaks · miraakel Prantsusmaal arenema hakanud religioosne näidend; allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati olustikusüzeed; neid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides rohke butafooriaga; usuline sisu asendus ilmaliku ja realistlikuga · Rutebeufi ,,Miraakel Theophile'ist" kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga · /--/ · farss algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng; hiljem iseseisev draamaliik; sarnaneb fabiloode ja svankidega; kujutletakse argielu, tegelasteks kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst ohtralt sõna- ja situatsioonikoomikat
Instituudis. Võimlemiskavadega näidati rahvale igakülgselt läbimõeldud, teaduslikule alusele rajatud harjutuste kogumit-kehakooli. Harjutused olid kaunite üleminekutega sarjadeks koondatud ja moodustasid proua Leida Idla kogeniaalse saatemuusikaga võluva terviku ning pakkusid seega haarava elamuse. Idla massiesinemised ei taotle üksnes vaatemängulisust, mida saavutatakse erinevate trikkide,näiteks mitmevärviliste ümberpööravate seelikute ja muu butafooriaga, nagu meil staadionidel vahel näha võib, vaid esinemised on eeskätt suunatud võimalejaile endile- nende keha arendamisele ja võimlemise propageerimisele. Selles avaldub Idla eripära.(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 11) Et võimlemist massidess viia, organiseeris Idla juba kahekümnendate aastate lõpus oma mustervõimlejate abil mitmeid instruktorite kursusi üle vabariigi. Kuid kõige