AS JA12 PROTOKOLL Rakvere 26. veebruar 2013 nr 1 Algus kell 9.00, lõpp 10.30 Juhatas Grete Nagel Protokollis Merilyn Einamann Võtsid osa: Carmen Aasamets, Kadri Kalvik, Ilona Leemets Puudusid: Kristi Kikerpill, Karin Kõrts, Anita Laksberg, Triin Samra PÄEVAKORD: 1. Kooli tutvustamine, eriala tutvustamine 2. Bussiliikluse korraldus
SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning paiksete elanike oluline kasv ELANIKKOND Küla elanike arv rahvastikuregistri põhjal 2014. aastal 108 inimest Suveperioodil elanikke 500+ KÜLA TUGEVUSED Mere lähedus, hea rand Kaunis loodus Eriline Pedassaar 1 miili kaugusel sadamast Väikesaarte lähedus Vaikne piirkond (eriti sügistalvel) Joogivee olem...
Bussiliiklus toimub sõidugraafikute alusel, mis töötatakse välja arvestades klientide sõiduharjumusi. Bussijaamas teenindab reisijaid mitu erinevat bussifirmat. Käesolevas projektis ei käsitleta bussijaamas asuvate teiste teenuste osutajaid (pakiveoteenus, kioskid, kohvikud, poed, sularahaautomaadid jne), autolukkseppade ja mehaanikute ülesandeid ja palgaarvestust. 1.2 Organisatsiooni eesmärgid Bussijaama eesmärgid on: Klientidele reisiteenuse osutamine Bussiliikluse korraldamine arvestades klientide vajadusi ja bussifirmade poolt pakutavaid teenuseid 1.3 Põhiprotsesside loetelu Bussijaama põhiprotsessid on: - Reisijate sõidutamine - Sõidugraafikute välja töötamine, kooskõlastamine ja bussijuhtide töö planeerimine - Bussipiletite müük ja arvestus 1.4 Tegutsejate loetelu Klient (reisija) Klienditeenindaja (piletimüüja) Bussijaama dispetšer Bussifirma dispetšer
Seda soodustab ka turvaline ja meeldiva elukeskkonnaga piirkond. Vaja on luua ettevõtluse soodustamine uute töökohtade tekkeks ja seeläbi noorte jäämine piirkonda, luues neile töökoht ja pakkudes elamispinda. 15 5. Tööhõive Töötute arv on pidevas kõikumises. Peamised probleemid, miks inimesed jäävad töötuks, on see, et kohapeal on töökohad kadunud, kuid inimesed ei saa kehva bussiliikluse, autojuhilubade puudusel või auto pidamise kulukise tõttu väljaspool kodukohta tööl käia. Värska valla tööturusurveindeks on suurem kui 1,2. Demograafilise tööturusurveindeksi analüüsi tulemusena võib öelda, et kõige paremas olukorras on tuleviku tööjõu küsimust silmas pidades Setomaal ainukesena Värska vald (allikas: Setomaa arengukava). Värska vallas oli 2010 septembri seisuga töötuid 59 (tööealisi inimesi kokku 769).
tegelikult kõigest 69 412 km kõikidest teedest kaetud kõva kattega. Bussid on väga mugavad, kiired ja neid kasutatakse rohkem kui raudteid. Raudteed on olemas, kuid vähetähtsad ning ei kasutata palju. Paljud inimesed eelistavad siiski busse, kuna need on mugavamad, odavamad ja kiiremad. Linnades eelistatakse ühistransporti isiklikele sõiduvahenditele, sest linna sees on parkimine raske ning enamasti üpris kallis. Suuremates linnades on väga hea metroo ning bussiliikluse kättesaadavus. Jalgrattad ei ole populaarsed, kuna jalgrattateid on vähe, liikumine on raske ning liikluses osalemine on ohtlik. Nii sise- kui ka välisvedudel on populaarne lennuliiklus. Kuna riiklikud maanteed ei ole kõige paremas korras ning riik on väga suur, siis on lennuliiklus tähtsal kohal sisevedudel. Argentina on maailmas 6. kohal lennujaamade arvu poolest 1149 lennujaama. Tänu sellele on palju lihtsam reisida riigi ühest osast teise.
liite ning vedajaid ja vedajate ühendusi. 9.05.2010 Transport ETV0120 84 42 Maanteeameti ühistranspordi osakonna pädevus 1) korraldada üleriigilisi transpordiuuringuid; 2) kooskõlastada maakonnasisesel sõitjateveol avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariif ja sõidupiletihind enne nende kehtestamist; 3) nõustada pädevaid ametiasutusi bussiliikluse avaliku teenindamise lepingu koostamise, rakendamise ja liinivõrgu kujundamise küsimustes; 4) korraldada järelevalvet bussiliikluse kaug- ja maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle ning valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest. 9.05.2010 Transport ETV0120 85 Ühistranspordi kavandamise ja
võimalikult risti. Paigaldamisel tuleb jälgida, et postid oleksid nähtavad ega varjaks teisi liikluskorraldusvahendeid. Tuleb paigaldada tee pikisuunas nii, et ühel pool teed on samaaegselt nähtavad vähemalt kolm posti.. 129. Millest lähtudes tuleb kavandata bussipeatuste asukohad- need tuleb kavandada lähtudes üldisest planeerimislahendusest, regulaarse bussiliikluse olemasolust ja need peavad olema kooskõlas jalgratta- ja jalgteede ning ülekäigukohtadega. 130. Mis tuleb ette näha bussipeatusesse- peatumistasku, ooteplatvorm ja ootekoda 131. Bussipeatuse tüübid (nimetus, skeem) 231 · Suletud tasku · Avatud tasku 10 · Peatus osaliselt sõidurajal
Tuleb paigaldada teele, kus liiklussagedus üle 1500, kiirus 90 km/h. Kui sellel teel on kuni 2km lõigud väiksema liiklussageudse ja kiirusega, peavad ka seal olema tähispostid. Postid peavad olema nähtavad ega tohi varjata teisi liikluskorraldusvahendeid. Postid paigaldada nii, et ühel pool teed on samaaegselt nähtavad vähemalt 3 posti. 131. Millest lähtudes tuleb kavandata bussipeatuste asukohad Üldisest planeerimislahendusest, regulaarse bussiliikluse olemasolust kooskõlas jalgratta-, jalgteede ja ülekäigukohtadega. 132. Mis tuleb ette näha bussipeatusesse Peatumistasku, ooteplatvorm, ootekoda 133. Bussipeatuse tüübid (nimetus, skeem) Suletud tasku, avatud tasku, peatus osaliselt sõidurajal, peatus sõidurajal, liivakella peatus. 134. Puhkekohad Põhi- ja tugimaanteedel 20-50 km tagant. Rajatakse veekogu, vaatamisväärsuse või kauni koha juurde; ette nähtud sõidukite parkla, puhkeala ja
takistamatu kohaletoimetamise. 4.2.5. Kui vedaja avastab, et transpordivahendi ohutut liiklemist või sõitjate mugavust ja ohutust tagavad tingimused puuduvad, kui autoteed, juurdesõiduteed või peatused on halvas tehnilises seiskorras või lagunenud ega võimalda korraldada nõuetekohast ja ohutut sõitjate vedu, teatab ta ilmnenud puudustest kirjalikult tellijale, kes on kohustatud lahendama kujunenud olukorra, muutes ajutiselt sõiduplaani või korraldades bussiliikluse ümber, suunates mõned bussid teistele liinidele. 4.2.6. Tutvustama sõitjatele sõitjateveo eeskirja nõudeid ning nõudma neilt kehtestatud reeglite ja normide täitmist; selgitama sõitjatele, et salongis ei ole lubatud vedada lubamatut pagasit, samuti kaassõitjate riideid ning ühissõidukit rikkuvaid esemeid ja aineid, samuti loomi ning sõita ühissõidukis määrdunud riietes, suitsetada ja häirida kaassõitjaid või viibida salongis alkoholi- või narkojoobes
annaabi.ee 
