Siegfriedi lood Tegelased : Siegfried kuningapoeg, peategelane Siegmund kuningas, Siegfriedi isa Siegling kuninganna, Siegfriedi ema Mimer sepp Regin lohe, koletis sügavas metsas Brünhild üksik, sõjakas kuninganna Gana Brünhildi parim hobune Kriemhild väga kaunis printsess Gunther kuningas, Kriemhildi isa Hagen kuningas, Siegfriedi vihkaja ja kadestaja, teeskleb sõpra kuna ei saa Siegfriedile vastu Etzel kuningas, Kriemhildi teine mees Siegfried lood Tugev kui lõvi, samas oskas olla ka õrn ja armas kui väike laps. Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama. Poiss saadeti üksinda puusütt tooma. Metsas oli verejanuline lohe Regin, kes sai tapet...
Liikumine tekib Citeaux (tsitöö) linna lähedal, sellest eestikeelne nimetus tsistertslased. Liikumine haaras 2000 kloostrit, mis allusid Cluny abtile. Tema allus Rooma paavstile. Tsistertslaste kloostrid asuvad enamasti metsikutes paikades, seal, kus midagi muud ei ole. Samas jääb kloostri lähedusse alati ka suur asustuskeskus. Cluny kloostris pandi alus ka romaani stiilile. Nõuavad ehituses äärmist lihtsust. Tsistertslaste kuulsaim esindaja burgundlane BERNARD asutab 1113. aastal Clairvaux (klervoo) kloostri, millest saab haruklooster sajale kloostrile. Tema loob esimesena sõjalise ordu idee ja reeglistiku. KERJUSMUNGAORDUD Tekivad 12.-13. sajandil. Rõhutavad vaesust, mis oli omane algkristlusele. Rändavad ringi, õpetavad inimesid ja peavad jutlusi. Eesmärgiks tuua ketsereid rahumeelselt tagasi katoliku kiriku rüppe, näidata inimestele et, katoliku kirik ei ole allakäinud.
vööni alasti vanamehena. «... kroonimise ajal Reimsis ...» -- Prantsuse kuningad krooniti Reimsis, viimane seal kroonitu oli «emigrantide kuningas» Charles X 1824. aastal. Lk. 200 Preester Jan -- legendaarne presbüter (kogudusevanem) Johannes, fantastilise idamaise riigi kuningas XII sajandil. Lk. 208 «...võtaks isegi burgundlasel vee silma!» -- Burgundia hertsogi Charles Südi ja Prantsuse kuninga Louis XI vahelise vaenu ja burgundlaste kallaletungide tõttu Parii-sile tähendas burgundlane tol ajal pariislastele julmuse ja verejanulisuse kehastust. Lk. 211 Dominus -- isand, samuti issand (lad. k.), vastava palve algussõna. Lk. 221 Ses eas ei tunta halastust. -- Tsitaat La Fontaine'i valmist «Kaks tuvi». Lk. 227 Bartas, Guillaume du (ka Du Bartas ja Dubartas) (1544-- 1590) -- prantsuse luuletaja, harrastas keerukat sõnastust. Lk. 230 Triton -- merejumal Poseidoni poeg (kreeka müt.), keda kujutatakse inimese ülakehaga ja kala sabaga. Lk
annaabi.ee 
