marjane, sisaldab sinist ploomi ja musta kirssi, mustikase ja põldmarjase alatooniga Montepulciano Itaalias kasvatatav; veinid on tavaliselt talupogelikult sirgjoonelised, veidi robustsed, küpse kirsi ja ploomi maitsega, järelmaitselt veidi vürtsised-ürdised ja marjaselt mahlased Nebbiolo Põhja-Itaalia Piemonte tippsort; veinid on täidlase dja vürtsised, tunda on suitsu ja ploomi, musta kirssi ja ka lagritsast ja röstitud kohvi; laagerdatakse tammevaadis Pinot Noir Burgundiast, parimad veinid pärinevad Cote d Or`ist; veinide aroomi ja maitseskaala võib olla väga lai Pinotage Lõuna-Aafrika kuulsain nn oma sort; vein on ürdine, suitsune, tunda lagritsast ja üleküpsenud arooniaid Primitivo Lõuna-Itaalias kasvatatakse; veinid on tihedad, ürdised, kõrge alkoholisisaldusega, järelmaitses on tunda lausa kõrbenud marju, lagritsast ja röstitud kohvi Sangiovese Kesk-Itaalias enimkasvatatud sort; parimad veinid tulevad Toscana piirkonnast;
Üheltpoolt on niinimetatud traditsionaalsete sommelier'ide doktriinlik lähenemine, mis määrab üksikasjalikult justkui pühakirjas veini ja toidu koosluse. Teiseltpoolt on laissez-faire lähenemisviis, mis ütleb, et mingeid reegleid pole ja valik sõltub isiklikust maitsest. See on loomulik, et pikkade aastate jooksul on veinikasvatajad valmistanud just selliseid veinisorte, mis sobivad nende toitudega. Prantsusmaa parimad veise- ja kanalihatoidud on pärit Burgundiast, samas on Medoc kuulus oma lambalihatoitudega; Sancerre on sama tuntud oma kitsejuustu poolest, samamoodi oma veinidega. Toiduga kaasnev sobiv vein täidab üpris sarnast rolli nagu kaste. Tugevamaitseline Hermitage ei anna magusa leiva roale rohkem juurde, kui sauce poivrade (hakitud piprakaste) seda suudab ja Muscadet varjutab hirveliha maitse just nagu koorekaste seda teeks. Valides sobivat veini mingi roa juurde, arvesta selle maitse tugevust. Järgmiseks, arvesta maitset ennast
Itaalias. Rieslingust valmistatud vein on tihti kuiv, väga aromaatne, tsitruseline, lilleline ning mineraalne. Kui enamik valgeid veine on kahe- kuni nelja-aastase normaalse elutsükliga, siis Rieslingul hakkab sel ajal alles teine hingamine. Ka on Riesling vastupidav ilmastikuoludele, mis võimaldab kasvatada seda ka külmadel ja põhjapoolsetel aladel. Heal Rieslingul on spetsiifiline, veidi bensiini meenutav aroom. Chardonnay [sardonn'ee] on Burgundiast pärinev viinamarjasort, mida kasutatakse tuntud valgete sordiveinide valmistamiseks. Chardonnay'd kasutatakse ka sampanja koostises. Chardonnay on maailma levinuim viinamarjasort. Chardonnay'le sobivad nii jaheda kliimaga alad kui ka soojad, kuivad alad. Vein on tavaliselt täidlane, suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega ja tundub seetõttu mitte päris kuiv olevat, vein võib olla kerge, värske, elav, nooruslik, samas mõnes teises kliimas võine, kreemjas, kompleksne ja
o Eriti selgesti ilmneb akendel o Ka sise- ja välisarhitektuuris Pinnad kaetakse just kui võrguga Gloucesteri katedraal · Itaalia o Gooti stiil saabus võrdlemisi vara Prantsusmaalt Tsistertslaste mungad toovad · Imiteerivad tsistertslaste kirikuid Peamine mõju Burgundiast ja Provence'st · Tagasihoidlikuma stiili tõttu jääb ehtsa gootika vaim Itaalias võõraks o Vähe arenenud toestikusüsteem o Kooriosa lihtne kujundamine o Elab edasi antiikne vaim, mis taotleb täielikku tasakaalu horisontaalse ja vertikaalse tasakaalu vahel o Romaani ajastu pärandid Kuppel nelitise kohal Ümarkaar o Suur rõhk dekoratiivsusele ja toredusele
matseratsiooniks). Veinid on veidi magusad ja mahlaselt puuviljased, madala happesusega ja aromaatsed. Moscato d'Asti on kergelt magus ja elegantselt gaasiline valge, madala alkoholisisaldusega vein Piemontest, mis omab DOCG-staatust. See pole klassikaline dessertvein, pigem sobib jahutatult iseseisvaks joomiseks palaval suvepäeval või siis puuviljadega nautimiseks. Melon, Melon de Bourgogne, Muscadet kuulus sort Loire'i orus, Muscadet' piirkonnas. Pärineb Burgundiast, nimetatakse ka Muscatet'ks. Veinid on veidi vesised, kerged, isegi veidi soolased, aromaatsed ja mahlase happesusega, kuid tagasihoidliku puuviljasusega. Parimad veinid valmistatakse sur lie meetodil pärast kääritamist jäetakse vein veidikeseks pärmi sademele küpsema, et jook muutuks täidlasemaks ja võisemaks. Sellisel viisil valmistatud veinid on elegantsed ja mahlased ning väga head partnerid mereandidele ja erinevatele kalaroogadele.
puude saamiseks. Heledad sordid Chardonnay Chardonnay on levinud üle maailma. Kasvab kõikjal ja on väga kohanemisvõimeline. Tihtipeale peetakse seda valge veini sünonüümiks ning ilmselt on tegemist ka kõige edukama veinisordiga. Chardonnay´d müüakse ilmselt igas toidupoes. Chardonnay kasutusala on väga lai nt Prantsuse valge vein Chablis on valmistatud Chardonnay´st, lisaks on ta ka täidlase valge veini Montrachet aluseks. Chardonnay on pärit Burgundiast, kuid levinud edasi kõikjale ning kasvab nüüdseks edukalt lausa viiel kontinendil ning temast saadakse suurepärast veini. Sõltuvalt veinivalmistamise tehnoloogiast võib vein olla kas väga kerge või siis ülimalt täidlane see sort võimaldab pea kõike. Ja kes veel ei tea, siis Chardonnay on üks kolmest peamisest viinamarjasordist, millest valmistatakse shampanjat. · Välimus: kahvatukollasest tumekollaseni (vana kuld). · Lõhn: tsitruselised, melon, vanill.
Maitse happeline, dakse Alsace’is, Saksamaal (Weis- jõuline, pikk ja noobel. sburgunder), Põhja-Itaalias (eri- ti vahuveinideks), Ida-Euroopas. Enamasti noored ja värsked veinid. Chardonnay – Burgundiast pä- rinev viinamarjasort, millest seal Sémillon – Bordeaux´ viina- valmistatakse mineraalset ja hap- marjasort, millest toodetak- pelist Chablis´d ning täidlasi ja se Sauternes´is magusaid vääris- rikkalikke valgeid burgundereid. hallitusveine ning Pessac-Leog-
kasutada kõiki vahendeid. 8. aprill Machiavelli. Kirjanikuna väga andekas, seda näitab nt näidend "Mandragora" mis tähendab taime. "Itaalia maskid" selles on tekstid, mille põhjal on meie näidendeid tehtud, aga ei ole trükitud. Kupeldamise ja abieluvälise elu teema. Ivor Ivask. Prantslane Michel de Montaigne (montenn)(1533-1592). Elas sel ajal, kui protestantide ja katoliiklaste vahel oli kodusõda Prantsusmaal. Pärit Burgundiast, mille pealinn oli Bordeaux. Jõukast kaupmehe perekonnast, mis sai aadlitiitli. Sai hea hariduse, reisis palju. Oli ka Bordeaux'i linnapea vahepeal. Oma teosed kirjutas aga omaette oma kodus. Kuulsaim teos "Esseed" (1572-1588). Annab essee zanrile klassikalise kuju, mida järgnevad põlvkonnad on järginud. Kolmes järgus avaldatud teos. Ta kirjutab kõikvõimalikel teemadel: - laste kasvatamisest; - sõprusest; - üksindusest (e.k Aspel); - raamatutest; - julmusest;
valitsejate kastiilia Isabelli ja Aragoni Fernando II abielu (1469) Kuningavõimu tugevdamine · Rekonkista (Tagasivallutamine) võit (Granada 1492): Ristitud vs Araablased (711-...) · Inkvisitsioon! Hispaaniast saab fanaatiliselt religioosne maa, kus töö tegemist peetakse ristitutele ebaväärikaks tegevuseks! · Keskaja esindusnõukogude hääbumine. - 16.saj. Hispaania mood (riietuses) ja etikett valitseb Euroopa õukondades (eeskuju burgundiast) - Kultuuri õitseng: kirjandus Cervantes (suri 1616), maalikunst Eö Greco ja Velasquez - Madeavastusperioodil. (A.1500 paiku) olid Hispaania ja Portugal Euroopa juhtivad suurriigid,kes rajasid võimsad koloniaalimpeeriumid. - Hispaania valdused: I Lõuna- ja Kesk-Ameerika (Mehhiko 1519-21, Peruu 1530.tel), Lääne- India saared. - Konkistadooride kullahimu (Cortes,Pizarro) II Filipiinid (1565) III Itaalias Sitsiilia, Napoli (1504), Milano (1535), (Sardiinia)
annaabi.ee 
