alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle
Chardonnay – Burgundiast pä- rinev viinamarjasort, millest seal Sémillon – Bordeaux´ viina- valmistatakse mineraalset ja hap- marjasort, millest toodetak- pelist Chablis´d ning täidlasi ja se Sauternes´is magusaid vääris- rikkalikke valgeid burgundereid. hallitusveine ning Pessac-Leog- Maailma levinuima viinamarjasor- nanis (koos Sauvignon Blanci- dina viljeldakse kõikjal maailmas, ga) jõulisi kuivi veine. Austraa- suurepäraseid tulemusi annab näi- lias ja Lõuna-Ameerikas val-
annaabi.ee 
