TALLINNA POLÜTEHNIKUM FIGARO PULM Kristin Vaarmann PA-10B Tallinn 2010 Figaro pulm Figaro pulma kirjutas Wolfgang Amadeus Mozart js selle esiettekanne toimus 1. mail 1786 Viini Burgtheateris. Kahte esimest etendust juhatas Mozart ise. Viini publiku reaktsioonid olid vaga vastuolulised. Mainitakse nii muusikaarmastajate vaimustustormi kui ka Viini aadli jaist protesti. Viimaste arust irvitas keiser nende ule. Uks on ometi kindel ooper jai Viinis vaga luhikeseks ajaks manguplaani, kokku anti uksnes uheksa etendust, koik 1786. aastal. Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku
asus aadressil VII.,36/III Westbahnstrasse. KUNSTNIKE TRIO • 1883-1892 Ernst Klimt maalis oma abikaasast Helenest (neiupõlvenimega Flöge) portree, mis asub Kunstiajaloo Muuseumi peatrepi kohal „Saksa renessansi“ lünetis. Temast paremal on tema isa Ernst Flöge portree. Klimti enda isa oli aga modelliks „Hollandi“ lüneti jaoks. Gustav Klimt, "Vana Lossiteatri (Burgtheater) interjöör", 1888, vesivärvid (Ajaloomuuseum). DEKORATSIOONID BURGTHEATERIS • 1886-1888 Vasak trepikoda. Keskmine paneel: Klimti „Teater Taorminas“. 1888. aastal avatud Lossiteater (Burgtheater) (nr. 28 linnakaardil) oli ehitatud Carl von Hasenaueri (1833-1894) ja Gottfired Semperi (1803-1879) kavandite kohaselt. KUNSTIAJALOO MUUSEUM • 1891 Kunstiajaloo muuseum, I., 5 Burgring (nr. 23 linnakaardil), oli ehitatud 1872-1881 aastatel Carl v. Hasenaueri kavandite kohaselt. Hans Makart sai ainult ühe ametliku tellimuse, milleks oli peatrepi dekoreerimine
Alaliselt asus ta Viini elama 1792. aastal ning juba siis võib märgata talle omaseid jooni: marsikarakter, variatsioonivorm ja c-moll, mida ta on kasutanud mitme olulise teose puhul. II Viin (1792-1802): varane looming Beethoven sai väheses ajaks ka Haydni õpilaseks, kuid on koguni öelnud, et ta ei õppinud temalt midagi. Kuni 1800 aastani elas ta kontserdi ja teoserahadest. 1808 aastal pakuti talle kapellmeistri kohta ja ta sai aastapalgana 4000 kuldnat. 2. aprillil 1800 toimus Viinis Burgtheateris avalik esinemine, kus kõlas tema I sümfoonia, millest sai pikaks ajaks üks tema hinnatumaid teoseid. 1795. a. märkas esmakordselt oma kuulmisvaegust ning 1801-2 elas läbi kriisi, sest mõistis et haigus viib ta nii või teisiti kurtuseni. 1802 aastal kirjutas ta oma vendadele ning tunnistab, et lahendab olukorra vabasurma minekuga, sest kirja tuntakse Heiligenstadti testamendina. Kuid siiski saabus isikliku kriisiga erakordne loominguline aktiivsus. III Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg
annaabi.ee 
