Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15 24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsiline tervis Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt. elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, südame rütmihäired jms. Ravi
tingimustes • vajadus kehaliste harjutuste sooritamiseks pärast sööki • vajadus sooritada kindlaid harjutusi kindlal kellaajal kindlas järjestuses • vajadus pidevalt liikuda, suutmatus paigal istuda • toidu, toidu piltide, retseptide ja toitu puudutavate artiklite kogumine. Haiguse kulg ja ravi • Anorektikutel on füüsilised häired tingitud nälgimisest ja kehalisest ülekoormusest, buliimikutel lisandub sellele kehavedelike lektrolüütide tasakaalu häirumine oksendamise ja lahtistite kasutamise tagajärjel. • Raskematel juhtudel, mil füüsilised probleemid on tõsised, on esmane ravi nende kõrvaldamisele suunatud. Psühhoteraapia on vajalik igal juhul. • Raske on öelda, kui suur osa anorektikutest ja buliimikutest paraneb. Raske sellepärast, et pole olemas ühiseid kriteeriume tervistumise hindamiseks. Kui lugeda tervistumiseks kaalu ja kehalise tervise
Buliimia iseloomulikud tunnused on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll. Inimene kellel on buliimia, tema mõtted keerlevad koguaeg toidu ümber ning kui nad toidu kätte saavad, siis söövad nad väga palju väga kiiresti korraga ära. Hiljem nad kahetsevad seda, ning püüavad kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda, selleks nad kas oksendavad, tarvitavad lahtisteid või erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda. Erinevalt aroreksiast on aga buliimikutel enamasti normaalne kehakaal. Noores eas võib olla kehakaalu langetamine seotud ka armumisega, kuna nagu teada on, siis paljud inimesed tahavad enda partneri jaoks hea välja näha, kuigi nad ei taha uskuda seda, et partnerile meelditakse sellisena nagu oled. Armunud inimestel on ,,liblikad kõhus" mis tähendab seda, et see tekitab täiskõhu tunde ja selle tagajärjel ei tahetagi süüa, unustatakse ära, et kõht üldse tühi on ja et sööma peaks. See tähendab seda, et kui sa oled
sünnib heledama ja pehmema nahaga laps. 3. Magusavajadus lastel- Süüakse seda, mis annab magusaaistingu 4. Vaimse tervise häired. Tulemus: Osa söödavast mürgine, rasedatel loote väärarengud, seedekulgla vigastused, rikutud hambad, nakatumine parasiitidega. Milline on haiguse kulg ja ravi? Anorektikutel on füüsilised häired tingitud nälgimisest ja kehalisest ülekoormusest, buliimikutel lisandub sellele kehavedelike lektrlüütide tasakaalu häirumine oksendamine ja lahttistise kasutamise tagajärjel. Raskematel juhtudel, mil füüsilised probleemid on tõsised, on esmane ravi nende kõrvaldamisele suunatud. Psühhoteraapia on vajalik igal juhul. Raske öelda, kui suur osa anorektikutest ja buliimikutest paraneb. Raske sellepärast, et pole olemas ühiseid ettekirjutusi tervistumise hindamiseks. Kui lugeda tervistumiseks kaalu ja
ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2–3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15–24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt. elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, südame rütmihäired jms. Ravi
lõdvestamisega; 3.) Professionaalid Söövad kõhu täis ning joovad peale nii palju kui võimalik. Kui on jõutud mao täitumislävi piirini, siis oksendatakse. Peale oksendamise üritavad buliimikud kehakaalu kontrollida lahtistite manustamise abil ning õgimishoogude vaheajal järgib enamik neist kalorivaeseid dieete. Umbes 10% buliimikutest tarvitavad alkoholi ja narkootikume. Buliimia on väga ohtlik toitumishäire. Buliimikutel esinevad tugevad valud seedekulglas, mis on põhjustatud valimatust söögist ning ebaregulaarsest toitumisest. Samuti esineb neil ovulatsiooni ja menstruatsioonihäireid. Nende hambad on kahjustatud ja söögitoru limaskest rikutud (ülihappelise mao sisu ülespaiskumise tõttu). Kuigi buliimikud üritavad oma kehakaalu tugevalt kontrollida, on nad üldiselt normaalkaalulised. Nende kehakaal kõigub suurtes piirides (20%). 7
Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt. elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, südame rütmihäired jms. Ravi
Toitumisest võib saada kinnisidee. Esialgu need, kellel on buliimia on väga salatsevad selle suhtes, aga osad inimesed võivad jätta perekonnale avastada tühje toidu pakke või oksekotte (The British Psychological Society and Gaskell, 2004). Paaritunnise söömissööstu ajal võib buliimik tarbida üle 6000 kalori (tavaline päevane energivajadus tütarlapsel on 2400 kcal). Toit imendub inimese kehas juba söömise ajal ja selle välja oksendamine ei langeta buliimikutel tavaliselt kehakaalu. Järsk dieetide pidamine võib aga käivitada jojo-efekti, sest kui organism ei saa enam piisavas koguses süüa kui ta on harjunud saama ja toimub näljutamine, hakkab organism ise kõike, mis süüakse varuks koguma ja talletama – nii võib pärast dieeti kehakaal hoopis järsult suureneda (Kalbri, 2007). 6 2.2 Haigustunnused Kehakaal kõigub;
Buliimikud tarbivad korraga väga suuri toidukoguseid üle 5000 kcal nin pärast saavad liigsetest kaloritest lahti sundoksendamise või kõhulahtistite abil. Selline toitumine on väga koorman neerudele maole ja maksale mis suurel tõenosusel üles ültlevad sellel juhul varem. Buliimikuid on väga raske tuvastatda kuna avalikkuses käituvad nagu iga teine inimene ning haigus on ainult nende endi teada. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, paisunud nägu süljenäärmete oaistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel mis on põhjustatud sundoksendamisest ning vedelikupuudusest mille tõttu kaob ka enamik eluks vajaminevatest mineraalidest. Korduv oksendamine ja ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võivad põhjustada organismis ja füsioloogilisi muutusi nt: elektrolüütide tasakaalu häireid, klambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms.
Samas võib naistel raseduspillide või muude suguhormoone sisaldavate preparaatide toimel menstruatsioon jätkutda ja haigus maskeeruda ( Keski-Rahkonen jt, 2011,13). TLÜ Haapsalu Kolledž 4 Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 1.2 Bulimia nervosa Bulima nervosa on sündroom, mida iseloomustab korduv kontrollikaotus söömise üle. Buliimikutel keerlevad mõtted pidevalt toidu ümber ja neil vahelduvad liigsöömissööstud äärmuslike kaalulangetus meetmetega. Erinevalt anorektikutest ei ole nende väär kehataju ja kõhnusetaotlus nii äärmuslik ning nad püsivad enamvähem normkaalus (Tekkel, 2002, 431). Nad püüavad toidu paksuks tegevat toimet vältida ühel või mitmel järgneval viisil: tahtlikult oksendamist esile kutsudes, kuritarvitades lahtisteid, söögiisu pärssivaid ravimeid, diureetikume ja ka nälgides ( RHK-10/ V)
kasutavad lahtisteid. Sellist käitumist üritavad buliimikud varjata iga hinna eest, sest nad ei taha, et teised teada saaksid. Buliimiku tunneb ära tavaliselt selle järgi, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa pigem üksi, sest siis ei näe keegi, kui palju ta tegelikult sööb või kui külastab peale söömist kohe tualettruumi, ilmselt siis oksendamiseks. (6) Üldiselt on buliimikutel madal enesehinnang ning neil võis olla varasemas elus raskeid kogemusi või elu nõuab neilt palju, mistõttu tundub neile kõik nii keeruline. Tavaliselt on buliimikud pisut ebakindlad ning endas kahtlevad. Nad kardavad olla tõrjutud või hüljatud. Buliimikud võivad oma keha võrrelda pidevalt teiste inimeste kehadega ning see võib anna ainult hoogu juurde nende haigusele. (10) Arvan, et buliimikuid mõjutab väga tagasiside, mida nad inimestelt saavad
parem viis kehakaalu langetamiseks on tervislik toitumine ning aktiivne eluviis. Ohustatuim vanuserühm, kes kannatavad söömishäirete all, on noorukid. Söömishäired, . millest levinuimad on eeskätt anoreksia (anoreksia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa), ohustavad psüühilist heaolu, füüsilist tervist ning elukvaliteeti tervikuna. Anoreksia on psüühikahäire, mille puhul inimene keeldub toidust ja nälgib kaalu langetamise eesmärgil. Buliimikutel keerlevad mõtted pidevalt söömise ümber, mis viib impulsiivsete söömishoogudeni, pärast mida kutsutakse esile sundoksendamine või tarvitatakse lahtisteid (Deikina, Jõeleht, 2010). Mõlema haiguse puhul tekib organismis toitainete, sealhulgas ka valkude ja aminohapete puudus, mis võib põhjustada eelpool kirjeldatud tervisehädasid. 10
sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt. elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, südame rütmihäired jms.
Muidu seotud ka riietega. Kujutlus oma kehast koosneb kolmest parameetrist: a) kujutlus oma keha suurusest- varieerub kõige rohkem, nt kaalu kohta. Kas kaalu on üle- või alaväärtustatud. (Katsed- pildid keha suurustest, kus naised hindavad oma keha number suuremaks). Ka nn uksetest. Ülekaaluliste kujtlus oma kehast on tugevalt moonutatud- nende keha ei kuulu neile, vaatavad end kui passipilti. Sama asi on ka rasedatega (eriti esimestel kuudel). Ka anorektikutel ja buliimikutel sama asi- ülehindavad oma keha suurust. Normaalkaalulistest ¼ ülehindavad oma keha suurust, neist 12-14% on mehed. Mehed ülehindavad enamasti oma reisi, naised aga puusi, taljet, põski ja reisi. b) kujutlus keha piirjoontest- kui selged või püsivad need on. Kui ei ole selged ja püsivad, siis neid saab selgemini markeerida: 1) füüsiliste harjutustega; 2) kontrastsete värvidega riietuse kandmisega; 3) tatoveeringutega; 4) teatud stiilide kandmisel
annaabi.ee 
